Ühe Minuti Loeng: loodusest on saanud kirjanduses aktiivne tegutseja ({{commentsTotal}})

Loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses passiivne taustkeskkond, vaid omaette agentsus – aktiivne tegutseja, kes mõjutab ka inimkultuuri, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Maris Sõrmus Ühe Minuti Loengus.

Looduse agentsusel on mitmeid ilminguid, nagu oma hääl, kehalisus või otsesed inimelu positiivselt või negatiivselt mõjutavad tegutsemised. Nii on see ka Kiviräha menuromaanis ''Mees, kes teadis ussisõnu'', kus on muidu keskne eesti keele ja rahvuse küsimus. On siis Kivirähk tõepoolest looduskirjanik? Mida tähendab üldse looduse lugemine kultuuri vahendusel, kirjanduses? On see posthumanistlik lugemine?

Loodust saab kirjanduses tõlgendada ökoloogilise kirjanduskriitika ehk ökokriitika raamistikus, kus keskendutakse looduse, koha ja keskkonna kujutamisele kirjanduses. Uusmaterialismi teooriatest inspireeritud materiaalne ökokriitika omakorda püüab ümber mõtestada inimkeskset arusaama agentsusest, mille kohaselt on muutust ajendavaks jõuks inimesed. Samuti rõhutatakse looduse ja kultuuri seotust ning teineteise mõjutamist; lähtudes näiteks Donna Haraway looduskultuurilisest eetikast, on inimkeha looduskultuuriline kooslus, mis toimib koosmõjus teiste mitteinimestest olendite või jõududega.

Kui vaadelda ''Mees, kes teadis ussisõnu'' uusmaterialismi terminites, siis on loodus seal aktiivselt tegutseja. Kunagised inimeste vennad ussid on nimelt võimelised rääkima ja õpetanud oma keele selgeks ka inimestele. Ja mis veelgi enam, viimased üksikud metsaasukad kõnelevad ussikeeles, hägustades nii looduse ja kultuuri selge piiri. Viimane mees, kes teab ussisõnu, on seega ühtaegu kultuur ja loodus, sisistades ussisõnu ja roomates rohul nagu uss.

Agentsust omavad ka sammal, muld ja putukad, mis põimuvad metsaelaniku Meeme kehaga, haaravad selle üle kontrolli ja lagundavad selle viimaks kõduks. Ei saa enam eristada, kus lõpeb Meeme keha ja algab sammal – loodus ja kultuur sulanduvad. Nii märgib Meeme, et ta mitte üksnes ei sarnane kõduga, vaid ongi selleks muutunud – ''Jah, ma kõdunen'', tõdeb ta. Meeme tegelaskuju koondab endasse niimoodi uusmaterialistliku fluiidse arusaama loodusest ja kultuurist.

Romaani vältel kirjeldatakse teda vastavalt kui inimmätast või maapinnal lebavat puulehte. Inimkeha ei olegi nii inimlik kui võiks arvata, vaid kultuurilise ja loodusliku sümbioos. Nii on see ka arvukate bakteritega inimese kehas ning laiemalt viiruste, allergiate, linnugripi või kliima soojenemise probleemiga, mis osutavad, et inimene mitte ainult ei mõjuta loodust, vaid moodustub ühes loodusega.

Seega avaneb Kiviräha raamatus antropotsentrismile vastukaaluks üsna posthumanistlik maailm, kus loodus kõneleb ja tegutseb ning inimene on looduskultuuriline. Nii lõhub Kivirähk looduse/kultuuri jäiga eristuse ja hierarhilise arusaama neist kui passiivsest/aktiivsest ja muudest kaasnevatest binaarsustest. Muidu antropotsentrilised mõisted hääl ja agentsus laienevad loodusmaailmale, nii et loodus moodustab romaanis omaette tegelase.

Maris Sõrmus kaitses mai keskel Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd, uurides looduse-kultuuri suhet kaasaja briti-kariibi ja eesti kirjanduses. Töös lähtus Sõrmus asjaolust, et loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses ainult passiivne taust või tegevuskeskkond, vaid aktiivne tegutseja, kes seejuures mõjutab ka inimkultuuri.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.