Ühe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandus ({{commentsTotal}})

Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann

Tallinna Pühavaimu kirikut, mille ees ma olen, võib pidada eesti kirjanduse sünnikohaks, sest just selles kirikus jutlustas aastatel 1600 kuni 1607 diakon, eesti päritolu Georg Müller, pastorist krooniku Balthasar Russowi järglane. Mülleri 39 jutluse käsikirjad avastati 1884. aastal ja sealt peale kuuluvad nad eesti kirjanduslikku pärandisse.

Mis teeb jutlusest kirjapanduna kirjanduse? Selleks on kõigepealt jutluse läkituslik iseloom. Iga kirjaniku teos on ju ka omamoodi läkitus. Jutluse puhul on tegemist erilise läkitusega, mida tähistab kreekakeelne sõna kerygma, ning millega kaasneb jutlustaja tõusmine kantslisse. Nii rõhutatakse jutlustaja asendit jumalasõna kuulutaja ja vahendajana kogudusele.

Teine tunnus, mis lähendab jutlust kirjandusele on see, et jutluse sõnumit võimendatakse kujundite ja allegooriatega. Georg Mülleri jutlused paistavadki silma värvika ning jõulise sõnakasutusega. Paljud meist on lugenud ehk meie kaasaegse, Toomas Pauli jutlusi. Need köidavad meid oma mõttejõu ja poeetilisusega.

Kirjandusele lähendab jutlusi seegi, et nad vahendavad lugusid ja me võtame neid lugusid vastu, küsimata tõeväärtuse järele. Kirjanduslik tõdegi erineb elutõest.

Kui kirjandus jaguneb liikideks ja žanrideks, siis jutlusekirjandust võiks liigitada kui ''hingehoolekandekirjanduseks''. Jutluste autoriteks on küll pastorid, mis tõlkes tähendabki ''karjast'', aga selle kirjanduse peategelaseks on kõrgeim vaim ja kõik see, mis ja kuidas ta puudutab inimese hinge.

Rahvusbibliograafia andmeil on Eestis XX sajandil trükitud üle 200 nimetuse jutlusekogusid. See on eesti kirjandusloo seni varjus püsinud sakraalne perifeeria.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.