Ühe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandus ({{commentsTotal}})

Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann

Tallinna Pühavaimu kirikut, mille ees ma olen, võib pidada eesti kirjanduse sünnikohaks, sest just selles kirikus jutlustas aastatel 1600 kuni 1607 diakon, eesti päritolu Georg Müller, pastorist krooniku Balthasar Russowi järglane. Mülleri 39 jutluse käsikirjad avastati 1884. aastal ja sealt peale kuuluvad nad eesti kirjanduslikku pärandisse.

Mis teeb jutlusest kirjapanduna kirjanduse? Selleks on kõigepealt jutluse läkituslik iseloom. Iga kirjaniku teos on ju ka omamoodi läkitus. Jutluse puhul on tegemist erilise läkitusega, mida tähistab kreekakeelne sõna kerygma, ning millega kaasneb jutlustaja tõusmine kantslisse. Nii rõhutatakse jutlustaja asendit jumalasõna kuulutaja ja vahendajana kogudusele.

Teine tunnus, mis lähendab jutlust kirjandusele on see, et jutluse sõnumit võimendatakse kujundite ja allegooriatega. Georg Mülleri jutlused paistavadki silma värvika ning jõulise sõnakasutusega. Paljud meist on lugenud ehk meie kaasaegse, Toomas Pauli jutlusi. Need köidavad meid oma mõttejõu ja poeetilisusega.

Kirjandusele lähendab jutlusi seegi, et nad vahendavad lugusid ja me võtame neid lugusid vastu, küsimata tõeväärtuse järele. Kirjanduslik tõdegi erineb elutõest.

Kui kirjandus jaguneb liikideks ja žanrideks, siis jutlusekirjandust võiks liigitada kui ''hingehoolekandekirjanduseks''. Jutluste autoriteks on küll pastorid, mis tõlkes tähendabki ''karjast'', aga selle kirjanduse peategelaseks on kõrgeim vaim ja kõik see, mis ja kuidas ta puudutab inimese hinge.

Rahvusbibliograafia andmeil on Eestis XX sajandil trükitud üle 200 nimetuse jutlusekogusid. See on eesti kirjandusloo seni varjus püsinud sakraalne perifeeria.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.