Ühe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandus ({{commentsTotal}})

Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann

Tallinna Pühavaimu kirikut, mille ees ma olen, võib pidada eesti kirjanduse sünnikohaks, sest just selles kirikus jutlustas aastatel 1600 kuni 1607 diakon, eesti päritolu Georg Müller, pastorist krooniku Balthasar Russowi järglane. Mülleri 39 jutluse käsikirjad avastati 1884. aastal ja sealt peale kuuluvad nad eesti kirjanduslikku pärandisse.

Mis teeb jutlusest kirjapanduna kirjanduse? Selleks on kõigepealt jutluse läkituslik iseloom. Iga kirjaniku teos on ju ka omamoodi läkitus. Jutluse puhul on tegemist erilise läkitusega, mida tähistab kreekakeelne sõna kerygma, ning millega kaasneb jutlustaja tõusmine kantslisse. Nii rõhutatakse jutlustaja asendit jumalasõna kuulutaja ja vahendajana kogudusele.

Teine tunnus, mis lähendab jutlust kirjandusele on see, et jutluse sõnumit võimendatakse kujundite ja allegooriatega. Georg Mülleri jutlused paistavadki silma värvika ning jõulise sõnakasutusega. Paljud meist on lugenud ehk meie kaasaegse, Toomas Pauli jutlusi. Need köidavad meid oma mõttejõu ja poeetilisusega.

Kirjandusele lähendab jutlusi seegi, et nad vahendavad lugusid ja me võtame neid lugusid vastu, küsimata tõeväärtuse järele. Kirjanduslik tõdegi erineb elutõest.

Kui kirjandus jaguneb liikideks ja žanrideks, siis jutlusekirjandust võiks liigitada kui ''hingehoolekandekirjanduseks''. Jutluste autoriteks on küll pastorid, mis tõlkes tähendabki ''karjast'', aga selle kirjanduse peategelaseks on kõrgeim vaim ja kõik see, mis ja kuidas ta puudutab inimese hinge.

Rahvusbibliograafia andmeil on Eestis XX sajandil trükitud üle 200 nimetuse jutlusekogusid. See on eesti kirjandusloo seni varjus püsinud sakraalne perifeeria.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: