Ühe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid? ({{commentsTotal}})

Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava

See, kellel on tugev identiteet, räägib ja-sõnumitega, keskendudes ühistele headele lahendustele. Tuntuim näide Martin Lutheri Kingi 63. aasta kõne ''Mul on unistus'', kus eitav sõnum on jaatusena esitatud. Selle asemel, et öelda: ''Meile ei meeldi diskrimineerimine ühiskonnas'', rõhutab ta inimesetevahelist ühisosa, kujutab maailma, kus kõigil on parem elada. Ohvripositsioonilt sõnumi esitamine on samas ka nõrgale positsioonile asumine.

Kumma sõnumiga on kuulajal kergem kaasa minna: kas sõnumiga, mis ütleb: ''Ära joo alkoholi!'' või sõnumiga, mis kutsub jooma poole vähem.

Nii saame teha ka argivestlustes. Kuidas mõjuvad laused: ''Ära tee!'', ''Sul ei ole õigus'', ''Mulle ei meeldi''? Ka efektiivse väitlusstrateegia leidmiseks tuleb vältida vastandumist. Lause ''mul on eriarvamus'' mõjub suhtlustõkkena ning surub vastaspoole kaitsepositsioonile. Mõttekas on lihtsalt enda sõnum rahulikult vestluspartneri sõnumile lisada, mitte raamistada seda vastandumisena. Selle asemel, et öelda: ''Ma ei arva nii nagu sina'', võib öelda, et ''Mul oli oluline kuulda sinu arvamust''.

Seega, kui tahad mõjutada, kasuta ei-sõnumi asemel jah-sõnumit, ülenda kuulajat ning keskendu ühisosale. Seega on pikas perspektiivis kasulikum näha inimestes koostööpartnereid ning neid sellisel viisil ka kohelda, mitte raisata energiat positsioonisõjale. Nii on lihtsam mõjutada ja enda sõnumile toetajaid leida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.