Ühe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid? ({{commentsTotal}})

Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava

See, kellel on tugev identiteet, räägib ja-sõnumitega, keskendudes ühistele headele lahendustele. Tuntuim näide Martin Lutheri Kingi 63. aasta kõne ''Mul on unistus'', kus eitav sõnum on jaatusena esitatud. Selle asemel, et öelda: ''Meile ei meeldi diskrimineerimine ühiskonnas'', rõhutab ta inimesetevahelist ühisosa, kujutab maailma, kus kõigil on parem elada. Ohvripositsioonilt sõnumi esitamine on samas ka nõrgale positsioonile asumine.

Kumma sõnumiga on kuulajal kergem kaasa minna: kas sõnumiga, mis ütleb: ''Ära joo alkoholi!'' või sõnumiga, mis kutsub jooma poole vähem.

Nii saame teha ka argivestlustes. Kuidas mõjuvad laused: ''Ära tee!'', ''Sul ei ole õigus'', ''Mulle ei meeldi''? Ka efektiivse väitlusstrateegia leidmiseks tuleb vältida vastandumist. Lause ''mul on eriarvamus'' mõjub suhtlustõkkena ning surub vastaspoole kaitsepositsioonile. Mõttekas on lihtsalt enda sõnum rahulikult vestluspartneri sõnumile lisada, mitte raamistada seda vastandumisena. Selle asemel, et öelda: ''Ma ei arva nii nagu sina'', võib öelda, et ''Mul oli oluline kuulda sinu arvamust''.

Seega, kui tahad mõjutada, kasuta ei-sõnumi asemel jah-sõnumit, ülenda kuulajat ning keskendu ühisosale. Seega on pikas perspektiivis kasulikum näha inimestes koostööpartnereid ning neid sellisel viisil ka kohelda, mitte raisata energiat positsioonisõjale. Nii on lihtsam mõjutada ja enda sõnumile toetajaid leida.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.