Kristjan Port: lõuna-korealased usaldavad unejutu lugemise masina hoolde ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: kodomut/Creative Commons

Kultuuride paljususe põhjal võib inimesi pidada erinevateks, aga on palju sellist, mille läbi paistavad kõik ühesugustena. Pika nimekirja asemel olgu mainitud praktiliselt sajaprotsendiline üksmeel laste magamisküsimustes. Lapsed peavad öösel magama!

Üksmeel paraku head und ei taga, eriti kaasaegses ühiskonnas. Elektroonikaseadmete kasutus on hakanud peegelduma laste ja noorte unekvaliteedi languses. Norras 9846 noorega läbiviidud une ja elektroonikaseadmete kasutuse uuringus tuli esile elektroonikaseadmete halb mõju magamajäämisele ja une pikkusele.

Varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus on enam kui kümne viimase aasta jooksul märgatud jätkuvat noorte une kestvuse vähenemise trendi. Tüüpiliseks une kestvuseks on koolipäevadel 6,5 tundi, mis tähendab võrreldes soovitava normiga igapäevaselt umbes kahetunnist unepuudust. Norrakate uuringus avastati omapärane päevase elektroonikaseadme kasutamise määrast sõltuv seos une kestusega, õigemini selle lühidusega.

Lisaks avastati erinevusi seadmete vahelise mõju suuruses.Vaadeldavad seadmed olid personaalarvuti, telefon, MP3 mängija, mängukonsool ja televiisor. Und mõjutas seegi, mida näiteks arvutis tehti – kas mängiti mängu, vesteldi, saadeti kirju või tehti midagi muud. Mureks on põhjust, sest noorte uneaeg vähenes aktiivsemate kasutajate seas vähem kui viie tunni pikkuseks. Kindlasti jätab see oma jälje noorte õppimisvõimele, meeleolule ja käitumisele.

Liikugem Norrast Lõuna-Koreasse, kus on koolilapsele normiks kulutada õppimisele päevast 16 tundi. Sealsest kultuurist kõneleb tava koolikohustuses mahajääjaid kehaliselt karistada. Karistus on normeeritud, st üks karistuskord ei tohi ületada kümmet lööki kaardikeppi meenutava vahendiga. Kehalise noomituse saab kätte koolis klassi ees või koridoris. Poiste ja tüdrukute vahel erisusi ei tehta. Seetõttu napib noortel korealastel teineteisega suhtlemiseks võimalusi ja seda tehakse elektrooniliste seadmete vahendusel, seda kuni hiliste õhtutundideni välja.

See omakorda toidab norrakate poolt kirjeldatud probleemi. Kui norrakad alles imestavad, siis lõuna-korealased juba tegutsevad ja püüavad noorte une kadumisele vahele astuda riikliku sekkumisega. Seal võeti mõne aasta eest vastu nn väljalülitamise seadus. Seadus keelas lastele alates keskööst kuue tunni jooksul mängude mängimise. Osa seaduse jõustamisest pandi mängude tootjatele, kes pidid takistama juurdepääsu online-mängude maailma.

Nendele näidetele uudsetest unega seotud probleemidest arenenud riikides on lisandumas uus ja varasematest intrigeerivam. Ühest küljest võiks selles näha vana hea unejutu lugemise traditsiooni taastumist. Pildi peal romantiline, aga elus praktiline lapsevanema ja lapse vaheline usaldusliku suhte hetk, mis tagas magajale turvatunde ja vahest ka ilusad unenäod. Ometi jääb seekord lapsevanema lähedus ära, sest unejutt jõuab lapse teadvusesse läbi 3D-virtuaalreaalsuse seadme.

Vahest polegi üllatav, et idee taga on lõuna-korealased. Täpsemalt pakub sellist lahendust Samsung. Firmal on olemas virtuaalreaalsuse seade, mille jaoks pakutakse nüüd unejutu rakendust. Nagu uue tehnoloogia puhul tavaks kirjeldab looja ainult häid kasutusstsenaariume. Nii pakutakse, et unejutu rakendus ei peaks asendama lapsevanemaid, kui nad on kodus. Sellest oleks abi, kui lapsevanemaid ei ole parajasti kodus unejuttu jutustamas. Siis paneb rüblik pähe virtuaalreaalsuse kuvari ja laseb jutustusel end kanda unelaadsesse maailma. Enamgi veel, eemal olev nutiseadmega lapsevanem saaks uue tehnoloogia abil viibida lapse juures ja unejutus osaleda.

Idee on ilus ja meelitab mõtlema, et miks ka mitte? Ometi puudub meil kogemus, et jätame tehnoloogilise abi kasutamata, kui see toob keerulisse ellu ajutist leevendust. Laste und segavad elektroonikaseadmed ei ole ju märk hoolest ja armastusest, vaid pigem selle nappusest ja vanemate väsimusest. Ehk tõenäoliselt hakkavad unejutu seadet kasutama vanemad ja need oleks juba hoopiski teistsugused lood.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.