100 sekundi video: Meie tugev või nõrk immuunsüsteem ({{commentsTotal}})

Kuidas käib haiguste ravimine immuunsüsteemi mõjutamise kaudu ja mida kujutavad endast autoimmuunhaigused? Nendel teemadel räägib lähemalt Tartu ülikooli immunoloogia vanemteadur Kalle Kisand.

29. aprillil tähistatakse üleilmset immunoloogia päeva. Traditsiooni algatamise 2005. aastal tingis asjaolu, et ühiskonna arusaamad immuunsüsteemi talitlusest ja tähendusest on olnud üsna kaootilised ja segadust tekitavad.
Nüüdseks on nende päevade raames tutvustatud immunoloogia ja immuunsüsteemi talitluse olulisi sõlmpunkte. Tänavune teema on immuunteraapia ehk haiguste ravimine immuunsüsteemi mõjutamise kaudu.

Osa neist haigustest on seotud immuunsüsteemi alatalitusega. Tervena ei hooma me, kui paljude tuhandete infektsioonitekitajatega me igapäevaselt kokku puutume. Kõiki neid on vaja kontrolli all hoida või eemaldada ja terve immuunsüsteem saab sellega hästi hakkama. Äärmuslikuks näiteks suure osa kaitsefunktsioonide puudumisest on nn. "mullilapsed" ehk need, kes peavad elus püsimiseks sööma või jooma steriliseeritud toitu ja hingama bakterivaba filtreeritud õhku.

Samas peab meeles pidama, et immuunsüsteemi liiga tugev või vale talitlus põhjustab samuti tõsiseid haigusi. Tuntum ja sagedasem ülereaktsiooniga seotud seisund on allergia ehk ülitundlikkus. Immuunsüsteemi peetakse omamoodi kuuendaks meeleks, mis võimaldab "tajuda" teatud molekule väga väikeses kontsentratsioonis. Seetõttu vallandab väikegi kogus allergeeni, näiteks õietolmu, putukamürki jne. organismis tugeva immuunreaktsiooni.

Liigtugev ja tasakaalustamata immuunsüsteem võib rünnata organismi ennast. Nii tekkinud haigusi nimetatakse autoimmuunhaigusteks. Autoimmuunsus võib tekkida erinevate kudede ja organite vastu – alates ajust ja lõpetades liigeste, vererakkude või nahaga. Just autoimmuunprotsessi käivitumise ja reguleerimise uurimisega tegeleb ka TÜ immunoloogia uurimisgrupp.

Meie keskseks uurimisteemaks on esimese tüübi suhkurtõbi ehk diabeet, mis tekib neil, kelle immuunsüsteem ründab kõhunäärme insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Oleme leidnud, et autoimmuunsusel on oluline roll ka osadel teise tüübi suhkurtõve haigetel, kuigi klassikaliselt ei peeta seda diabeeti autoimmuunhaiguseks.

Nagu suhkurtõbi üldse, on ka esimese tüübi diabeet maailmas sagenemas, ent selle põhjuste osas puudub seni ühtne ja teaduslikult tõestatud seisukoht. Siiski ollakse üha enam veendunud, et haiguse diagnostikas ja ravi väljatöötamisel peab arvestama immuunsüsteemi talitluse eripäradega.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: