Kääbusplaneedil on väike kaaslane   ({{commentsTotal}})

Külmal kääbusplaneedil, kaugel Kuiperi vööndis ringi tiirutaval Makemakel on oma kuu. Nii teatas Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA kosmoseteleskoobiga Hubble tehtud vaatluste põhjal.

 

Makemake oli seni ainus Kuiperi vööndi kääbusplaneet, millel looduslikku kaaslast teada ei olnud. Ülejäänud kolmel teadaoleval Kuiperi vööndi kääbusplaneedil Pluutol, Erisel ja Haumeal on nende ümber tiirutavad väiksemad taevakehad juba varem avastatud.

Et kuu, millele teadlased on esialgseks hüüdnimeks andnud MK2, on Makemakest endast umbes 1300 korda tuhmim, võib tema hilise avastamise teadlastele muidugi andeks anda, seda enam, et ka Makemake ise on näiteks Pluutost viis korda tuhmim. MK2 on päris väike ka, läbimõõdult mõnevõrra üle saja kilomeetri ehk umbes kümmekond korda väiksem kui Makemake ise.

Hubble'i kaamera leidis MK2 aga üles, sest sel seadeldisel on üsna hea võime eristada suhteliselt eredate taevakehade läheduses ka suhteliselt tuhme taevakehi. Sama vaatlustehnika abil on teadlased varem avastanud ka Pluuto väiksemaid kuid.

2005. aastal avastatud Makemake juurest on kaaslast ka varem otsitud, aga siiani tulutult. Nüüdse eduka pildianalüüsi tiimijuht Alex Parker Colorados asuvast Southwest Research Institute'ist peab põhjuseks kaaslase orbiiti kääbusplaneedi ümber, mis paistab meie poole suhteliselt serviti, mistõttu MK2 paistab siit vaadates alatihti Makemakele nii lähedal, et upub ta särasse ära.

Kaaslase avastamine on teadlastele tähtis, sest selle orbiiti lähemalt uurides saame määrata täpsemini süsteemi massi ja selgemini mõista ta kujunemislugu.

Täpsemini on aga juba teada Makemake nimesaamislugu. Nime on ta saanud Lihavõttesaare Rapa Nui rahva viljakusjumala ja inimsoole alusepanija järgi. Seos Lihavõttesaarega tuleneb aga sellest, et Makemake avastati just 2005. aasta ülestõusmispühade aegu. Nüüd on põnev oodata, millise nime Makemake kaaslane MK2 endale päriselt saab.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.