Ühe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega? ({{commentsTotal}})

Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisak

Kas väsimus on üldse haigus? Ilmselt mitte. Küll aga annab keha sellega selge signaali, et tervis on ohus ning selle ignoreerimine võib viia haiguse tekkimiseni.

Kuidas püsida terve? Selleks peaksime vaatama, millised on tervist mõjutavad tegurid.
Pärilikkus ja keskkond määravad mõlemad ära 20 protsenti, arstiabi teeneks võib panna 10 protsenti ning tervelt 50 protsenti sõltub eluviisist – ehk siis vähemalt pool tervise mõjuteguritest on inimese enda kätes.

Mis on eluviis? See on uni, liikumine, söömine, joomine, see on ka teadlik kohalolek igas ajahetkes. See on kõik see, millest sõltub sinu kehaline ja vaimne vorm, kõik need väiksed igapäevased käitumisvalikud, mis hoiavad elu tasakaalus. Tasakaal on vajalik nii keha ja vaimu vahel, töö- ja puhkeaja vahel kui ka seltsielu ja üksiolemise vahel.

Iga inimese ja kogu rahva tervis muutub paremaks sellest päevast, kui inimene mõistab enda vastutust terve olemise eest. Seni, kuni on levinud hoiak – teen, mida tahan, söön ja joon, mida tahan, liigun nii palju (loe: vähe), kui tahan; arstid, haigekassa ja ravimid on selleks, et korda teha seda, mida mina ise olen oma mõtlemise ja käitumisega ära rikkunud – on meie rahva tervis halb. Seni, kuni keskendume haigusega tegelemisele, mitte terve olemisele, tõmbame haigust ligi.

Ära muutu väsimuse epideemia ohvriks! Tervislik ja aktiivne eluviis on selle vastu parim vaktsiin.

Tallinna ülikool on võtnud oma eesmärgiks saada targa eluviisi eestvedajaks Eestis. Üheks interdistsiplinaarseks teaduspõhiseks fookusvaldkonnaks on 2015—2020 arengukava kohaselt terve ja jätkusuutlik eluviis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.