Ühe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega? ({{commentsTotal}})

Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisak

Kas väsimus on üldse haigus? Ilmselt mitte. Küll aga annab keha sellega selge signaali, et tervis on ohus ning selle ignoreerimine võib viia haiguse tekkimiseni.

Kuidas püsida terve? Selleks peaksime vaatama, millised on tervist mõjutavad tegurid.
Pärilikkus ja keskkond määravad mõlemad ära 20 protsenti, arstiabi teeneks võib panna 10 protsenti ning tervelt 50 protsenti sõltub eluviisist – ehk siis vähemalt pool tervise mõjuteguritest on inimese enda kätes.

Mis on eluviis? See on uni, liikumine, söömine, joomine, see on ka teadlik kohalolek igas ajahetkes. See on kõik see, millest sõltub sinu kehaline ja vaimne vorm, kõik need väiksed igapäevased käitumisvalikud, mis hoiavad elu tasakaalus. Tasakaal on vajalik nii keha ja vaimu vahel, töö- ja puhkeaja vahel kui ka seltsielu ja üksiolemise vahel.

Iga inimese ja kogu rahva tervis muutub paremaks sellest päevast, kui inimene mõistab enda vastutust terve olemise eest. Seni, kuni on levinud hoiak – teen, mida tahan, söön ja joon, mida tahan, liigun nii palju (loe: vähe), kui tahan; arstid, haigekassa ja ravimid on selleks, et korda teha seda, mida mina ise olen oma mõtlemise ja käitumisega ära rikkunud – on meie rahva tervis halb. Seni, kuni keskendume haigusega tegelemisele, mitte terve olemisele, tõmbame haigust ligi.

Ära muutu väsimuse epideemia ohvriks! Tervislik ja aktiivne eluviis on selle vastu parim vaktsiin.

Tallinna ülikool on võtnud oma eesmärgiks saada targa eluviisi eestvedajaks Eestis. Üheks interdistsiplinaarseks teaduspõhiseks fookusvaldkonnaks on 2015—2020 arengukava kohaselt terve ja jätkusuutlik eluviis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: