Ühe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega? ({{commentsTotal}})

Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisak

Kas väsimus on üldse haigus? Ilmselt mitte. Küll aga annab keha sellega selge signaali, et tervis on ohus ning selle ignoreerimine võib viia haiguse tekkimiseni.

Kuidas püsida terve? Selleks peaksime vaatama, millised on tervist mõjutavad tegurid.
Pärilikkus ja keskkond määravad mõlemad ära 20 protsenti, arstiabi teeneks võib panna 10 protsenti ning tervelt 50 protsenti sõltub eluviisist – ehk siis vähemalt pool tervise mõjuteguritest on inimese enda kätes.

Mis on eluviis? See on uni, liikumine, söömine, joomine, see on ka teadlik kohalolek igas ajahetkes. See on kõik see, millest sõltub sinu kehaline ja vaimne vorm, kõik need väiksed igapäevased käitumisvalikud, mis hoiavad elu tasakaalus. Tasakaal on vajalik nii keha ja vaimu vahel, töö- ja puhkeaja vahel kui ka seltsielu ja üksiolemise vahel.

Iga inimese ja kogu rahva tervis muutub paremaks sellest päevast, kui inimene mõistab enda vastutust terve olemise eest. Seni, kuni on levinud hoiak – teen, mida tahan, söön ja joon, mida tahan, liigun nii palju (loe: vähe), kui tahan; arstid, haigekassa ja ravimid on selleks, et korda teha seda, mida mina ise olen oma mõtlemise ja käitumisega ära rikkunud – on meie rahva tervis halb. Seni, kuni keskendume haigusega tegelemisele, mitte terve olemisele, tõmbame haigust ligi.

Ära muutu väsimuse epideemia ohvriks! Tervislik ja aktiivne eluviis on selle vastu parim vaktsiin.

Tallinna ülikool on võtnud oma eesmärgiks saada targa eluviisi eestvedajaks Eestis. Üheks interdistsiplinaarseks teaduspõhiseks fookusvaldkonnaks on 2015—2020 arengukava kohaselt terve ja jätkusuutlik eluviis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.