Seismoloog: peatselt saabuvast hiidmaavärinast hakkas rääkima kõmuajakiri ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal toimunud suurte maavärinate hulk annab teadlaste arvates alust oodata eriti ränka hiidmaavärinat, kuulutas Delfis ilmunud briti kõmuajakirjast inspireeritud artikli juhtlõik. Eesti geoloogiakeskuse juhtivseismoloogi Heidi Elisabet Soosalu hinnangul on tõenäoliselt tegu kontekstist välja rebitud arutluse omavolilise tõlgendamisega.

''Eks pani ehmatama, et kuidas sellline uudis saab eksisteerida, mis oli veel seotud Ameerika ülikooli tuntud-hinnatud teadlasega. Mina ei kujuta ette, et üks tõsine seismoloog ütleb, kuidas varsti tuleb neli hiidmaavärinat. Kuskil peab olema olnud mingi infosulg,'' meenutas seismoloog saates ''Terevisioon''.

Kummalisena kõlanud väidet lähemalt uurides leidis Soosalu, et Colorado ülikooli seismoloogi Robert Bilhami töörühm uurib laamade nihkumist Himaalaja piirkonnas. Muu hulgas on Bilham kolleegidega leidnud, et India ja Nepaali piirkonnas on seismilist ohtu alahinnatud. ''Ta räägib kaudselt sellest, et seal on lõksus selline energia, et kui see ühes suures maavärinas vallanduks, siis see üks värin peaks olema nii suur. Aga see on selline teoreetiline jutt, mida teadlased omavahel hästi aru saavad,'' selgitas seismoloog.

Soosalu tõi välja, et võimalikust hiidmaavärinast hakkas rääkima inglise n-ö kõmuajakiri, millest võib teha omad järeldused. ''Ma ei usu, et see teadlane ise on nii otseselt öelnud, vaid seda on hakatud tõlgendama,''laiendas naine.

Seismoloog nentis, et maavärinate toimumist suudetakse hetkel ette ennustada veel suhteliselt kehvasti ning toetuma peab statistikale ja tõenäosusteooriale. ''Kui on teada mingi piirkond, kus on teada, et tuhande aasta vältel on mõned suured maavärinad olnud ja piirkond on vaikne, siis paratamatult tõenäosus, et see ükskord ikka nihkub, läheb järjest suuremaks. [...] Mida võime teha, võime inimesi teavitada, kuidas käituda, kui maavärin toimub. Aga eelkõige võime korralikult ehitada,'' märkis Soosalu.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: