Seismoloog: peatselt saabuvast hiidmaavärinast hakkas rääkima kõmuajakiri ({{commentsTotal}})

Viimasel ajal toimunud suurte maavärinate hulk annab teadlaste arvates alust oodata eriti ränka hiidmaavärinat, kuulutas Delfis ilmunud briti kõmuajakirjast inspireeritud artikli juhtlõik. Eesti geoloogiakeskuse juhtivseismoloogi Heidi Elisabet Soosalu hinnangul on tõenäoliselt tegu kontekstist välja rebitud arutluse omavolilise tõlgendamisega.

''Eks pani ehmatama, et kuidas sellline uudis saab eksisteerida, mis oli veel seotud Ameerika ülikooli tuntud-hinnatud teadlasega. Mina ei kujuta ette, et üks tõsine seismoloog ütleb, kuidas varsti tuleb neli hiidmaavärinat. Kuskil peab olema olnud mingi infosulg,'' meenutas seismoloog saates ''Terevisioon''.

Kummalisena kõlanud väidet lähemalt uurides leidis Soosalu, et Colorado ülikooli seismoloogi Robert Bilhami töörühm uurib laamade nihkumist Himaalaja piirkonnas. Muu hulgas on Bilham kolleegidega leidnud, et India ja Nepaali piirkonnas on seismilist ohtu alahinnatud. ''Ta räägib kaudselt sellest, et seal on lõksus selline energia, et kui see ühes suures maavärinas vallanduks, siis see üks värin peaks olema nii suur. Aga see on selline teoreetiline jutt, mida teadlased omavahel hästi aru saavad,'' selgitas seismoloog.

Soosalu tõi välja, et võimalikust hiidmaavärinast hakkas rääkima inglise n-ö kõmuajakiri, millest võib teha omad järeldused. ''Ma ei usu, et see teadlane ise on nii otseselt öelnud, vaid seda on hakatud tõlgendama,''laiendas naine.

Seismoloog nentis, et maavärinate toimumist suudetakse hetkel ette ennustada veel suhteliselt kehvasti ning toetuma peab statistikale ja tõenäosusteooriale. ''Kui on teada mingi piirkond, kus on teada, et tuhande aasta vältel on mõned suured maavärinad olnud ja piirkond on vaikne, siis paratamatult tõenäosus, et see ükskord ikka nihkub, läheb järjest suuremaks. [...] Mida võime teha, võime inimesi teavitada, kuidas käituda, kui maavärin toimub. Aga eelkõige võime korralikult ehitada,'' märkis Soosalu.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.