Ühe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapiani ({{commentsTotal}})

Miks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.

Kodukasside, servalite, otselotide ja puumade nurrumise uurimisel on leitud teiste sageduste hulgas intensiivseid 25 ja 50 Hz sagedusi. Need on kaks sagedust, mis enim aitavad kaasa luu kasvule ja luumurdude paranemisele.

Vibroakustilise teraapia pioneeriks võib pidada Norra eripedagoogi ja muusikateraeuti Olav Skillet, kes pani 1980. aastatel massaažilauale ubadega täidetud koti ja kummagile poole sellest kõlarid nii, et need olid vahetus puutekontaktis kotiga. Kui Skille oma muusikateraapia seansside käigus pani lapsed selle koti peale, siis spastiliste laste puhul pani ta tähele spasmolüütilisi toimeid, mis olid kooskõlas tema varem leitud niinimetatud muusika universaalidega.

Aastal 1982 kirjeldas Olav Skille vibroakustilist teraapiat järgmiselt: see on meetod, mille puhul teraapilistel eesmärkidel kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 – 120 Hz, kombineerituna muusikaga. Ehk siis inimene selle asemel, et ise nurruma õppida, võib heita spetsiaalsele seadmele, millesse konstrueeritud helielementide kaudu saab ta vibratsiooni oma kehasse, lisaks muusika või looduslikud helitaustad oma kõrvadesse.

Õigesti valitud ja õige tugevusega madalsageduslik siinusheli resoneerub organismi omavõnkesagedustega, vereringe ja ainevahetus paranevad.

Uurimuste kohaselt saab vibroakustilist teraapiat rakendada näiteks stressi ja kurnatusega seonduvate tervisevaevuste leevendamiseks, unetuse, ärevushäirete, autismi ja depressiooni ravis, Parkinsonismi ja fibromüalgia ravis, valu, lihaspingete ja hingamisraskuste vähendamiseks ning kõrgenenud vererõhu alandamiseks.

Eestis alustati vibroakustilise teraapia rakendamist ja uurimist 1988. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli terviseuuringute laboris Olav Skille ja professor Saima Tamme juhendamisel. 2014. aastal alustati TERE KK-s vibroakustilise teraapia uue Eesti seadme loomisega. 2015. aastal läbis see suure lamamistooli sarnane voodi rea katsetusi ja leidis äramärkimist Ameerika Tööstusdisainerite Liidu 35-le aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konkursil. Alates 2016. aastast toodetakse seda Eestis SMARTdo OÜ poolt.

Vinkel tutvustab loodud seadet 14. mail Muuseumiöö 2016: Öös on laineid raames Tallinna ülikooli Teadlaste Foorumis kell 21.00-23.00. Enne seda, kell 19.00-20.30 on võimalik kuulata tema loeng/praktikumi ''Loodushelide toimest inimesele ja kasutamisest linnakeskkonnas''. Vajalik on eelregistreerumine.

[Toimetaja märkus: suur osa vibroakustilise teraapia kasulikke mõjusid demonstreerivaid katseid on tehtud väikeste katserühmadega, vähem kui ~30 inimest ning enamikel juhul polnud tegu pimekatsetega.]

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.