Ühe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapiani ({{commentsTotal}})

Miks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.

Kodukasside, servalite, otselotide ja puumade nurrumise uurimisel on leitud teiste sageduste hulgas intensiivseid 25 ja 50 Hz sagedusi. Need on kaks sagedust, mis enim aitavad kaasa luu kasvule ja luumurdude paranemisele.

Vibroakustilise teraapia pioneeriks võib pidada Norra eripedagoogi ja muusikateraeuti Olav Skillet, kes pani 1980. aastatel massaažilauale ubadega täidetud koti ja kummagile poole sellest kõlarid nii, et need olid vahetus puutekontaktis kotiga. Kui Skille oma muusikateraapia seansside käigus pani lapsed selle koti peale, siis spastiliste laste puhul pani ta tähele spasmolüütilisi toimeid, mis olid kooskõlas tema varem leitud niinimetatud muusika universaalidega.

Aastal 1982 kirjeldas Olav Skille vibroakustilist teraapiat järgmiselt: see on meetod, mille puhul teraapilistel eesmärkidel kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 – 120 Hz, kombineerituna muusikaga. Ehk siis inimene selle asemel, et ise nurruma õppida, võib heita spetsiaalsele seadmele, millesse konstrueeritud helielementide kaudu saab ta vibratsiooni oma kehasse, lisaks muusika või looduslikud helitaustad oma kõrvadesse.

Õigesti valitud ja õige tugevusega madalsageduslik siinusheli resoneerub organismi omavõnkesagedustega, vereringe ja ainevahetus paranevad.

Uurimuste kohaselt saab vibroakustilist teraapiat rakendada näiteks stressi ja kurnatusega seonduvate tervisevaevuste leevendamiseks, unetuse, ärevushäirete, autismi ja depressiooni ravis, Parkinsonismi ja fibromüalgia ravis, valu, lihaspingete ja hingamisraskuste vähendamiseks ning kõrgenenud vererõhu alandamiseks.

Eestis alustati vibroakustilise teraapia rakendamist ja uurimist 1988. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli terviseuuringute laboris Olav Skille ja professor Saima Tamme juhendamisel. 2014. aastal alustati TERE KK-s vibroakustilise teraapia uue Eesti seadme loomisega. 2015. aastal läbis see suure lamamistooli sarnane voodi rea katsetusi ja leidis äramärkimist Ameerika Tööstusdisainerite Liidu 35-le aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konkursil. Alates 2016. aastast toodetakse seda Eestis SMARTdo OÜ poolt.

Vinkel tutvustab loodud seadet 14. mail Muuseumiöö 2016: Öös on laineid raames Tallinna ülikooli Teadlaste Foorumis kell 21.00-23.00. Enne seda, kell 19.00-20.30 on võimalik kuulata tema loeng/praktikumi ''Loodushelide toimest inimesele ja kasutamisest linnakeskkonnas''. Vajalik on eelregistreerumine.

[Toimetaja märkus: suur osa vibroakustilise teraapia kasulikke mõjusid demonstreerivaid katseid on tehtud väikeste katserühmadega, vähem kui ~30 inimest ning enamikel juhul polnud tegu pimekatsetega.]

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.