Ühe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapiani ({{commentsTotal}})

Miks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.

Kodukasside, servalite, otselotide ja puumade nurrumise uurimisel on leitud teiste sageduste hulgas intensiivseid 25 ja 50 Hz sagedusi. Need on kaks sagedust, mis enim aitavad kaasa luu kasvule ja luumurdude paranemisele.

Vibroakustilise teraapia pioneeriks võib pidada Norra eripedagoogi ja muusikateraeuti Olav Skillet, kes pani 1980. aastatel massaažilauale ubadega täidetud koti ja kummagile poole sellest kõlarid nii, et need olid vahetus puutekontaktis kotiga. Kui Skille oma muusikateraapia seansside käigus pani lapsed selle koti peale, siis spastiliste laste puhul pani ta tähele spasmolüütilisi toimeid, mis olid kooskõlas tema varem leitud niinimetatud muusika universaalidega.

Aastal 1982 kirjeldas Olav Skille vibroakustilist teraapiat järgmiselt: see on meetod, mille puhul teraapilistel eesmärkidel kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 – 120 Hz, kombineerituna muusikaga. Ehk siis inimene selle asemel, et ise nurruma õppida, võib heita spetsiaalsele seadmele, millesse konstrueeritud helielementide kaudu saab ta vibratsiooni oma kehasse, lisaks muusika või looduslikud helitaustad oma kõrvadesse.

Õigesti valitud ja õige tugevusega madalsageduslik siinusheli resoneerub organismi omavõnkesagedustega, vereringe ja ainevahetus paranevad.

Uurimuste kohaselt saab vibroakustilist teraapiat rakendada näiteks stressi ja kurnatusega seonduvate tervisevaevuste leevendamiseks, unetuse, ärevushäirete, autismi ja depressiooni ravis, Parkinsonismi ja fibromüalgia ravis, valu, lihaspingete ja hingamisraskuste vähendamiseks ning kõrgenenud vererõhu alandamiseks.

Eestis alustati vibroakustilise teraapia rakendamist ja uurimist 1988. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli terviseuuringute laboris Olav Skille ja professor Saima Tamme juhendamisel. 2014. aastal alustati TERE KK-s vibroakustilise teraapia uue Eesti seadme loomisega. 2015. aastal läbis see suure lamamistooli sarnane voodi rea katsetusi ja leidis äramärkimist Ameerika Tööstusdisainerite Liidu 35-le aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konkursil. Alates 2016. aastast toodetakse seda Eestis SMARTdo OÜ poolt.

Vinkel tutvustab loodud seadet 14. mail Muuseumiöö 2016: Öös on laineid raames Tallinna ülikooli Teadlaste Foorumis kell 21.00-23.00. Enne seda, kell 19.00-20.30 on võimalik kuulata tema loeng/praktikumi ''Loodushelide toimest inimesele ja kasutamisest linnakeskkonnas''. Vajalik on eelregistreerumine.

[Toimetaja märkus: suur osa vibroakustilise teraapia kasulikke mõjusid demonstreerivaid katseid on tehtud väikeste katserühmadega, vähem kui ~30 inimest ning enamikel juhul polnud tegu pimekatsetega.]

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.