Ühe Minuti Loeng: kassi nurrust vibroakustilise teraapiani ({{commentsTotal}})

Miks kaslased nurruvad? Ühe võimaliku evolutsioonilise põhjusena kasutavad nad nurru rahulolu väljendamise kõrval ka enda ravimiseks. Eestis on madalsageduslike siinushelide rakendusvõimalusi uuritud 1988. aastast, mis päädis hiljuti seeriatootmisesse läinud vibroakustilise teraapiaseadme loomisega, märgib Tallinna ülikooli Haapsalu tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse vibroakustika ekspert Ivar Vinkel.

Kodukasside, servalite, otselotide ja puumade nurrumise uurimisel on leitud teiste sageduste hulgas intensiivseid 25 ja 50 Hz sagedusi. Need on kaks sagedust, mis enim aitavad kaasa luu kasvule ja luumurdude paranemisele.

Vibroakustilise teraapia pioneeriks võib pidada Norra eripedagoogi ja muusikateraeuti Olav Skillet, kes pani 1980. aastatel massaažilauale ubadega täidetud koti ja kummagile poole sellest kõlarid nii, et need olid vahetus puutekontaktis kotiga. Kui Skille oma muusikateraapia seansside käigus pani lapsed selle koti peale, siis spastiliste laste puhul pani ta tähele spasmolüütilisi toimeid, mis olid kooskõlas tema varem leitud niinimetatud muusika universaalidega.

Aastal 1982 kirjeldas Olav Skille vibroakustilist teraapiat järgmiselt: see on meetod, mille puhul teraapilistel eesmärkidel kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 – 120 Hz, kombineerituna muusikaga. Ehk siis inimene selle asemel, et ise nurruma õppida, võib heita spetsiaalsele seadmele, millesse konstrueeritud helielementide kaudu saab ta vibratsiooni oma kehasse, lisaks muusika või looduslikud helitaustad oma kõrvadesse.

Õigesti valitud ja õige tugevusega madalsageduslik siinusheli resoneerub organismi omavõnkesagedustega, vereringe ja ainevahetus paranevad.

Uurimuste kohaselt saab vibroakustilist teraapiat rakendada näiteks stressi ja kurnatusega seonduvate tervisevaevuste leevendamiseks, unetuse, ärevushäirete, autismi ja depressiooni ravis, Parkinsonismi ja fibromüalgia ravis, valu, lihaspingete ja hingamisraskuste vähendamiseks ning kõrgenenud vererõhu alandamiseks.

Eestis alustati vibroakustilise teraapia rakendamist ja uurimist 1988. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli terviseuuringute laboris Olav Skille ja professor Saima Tamme juhendamisel. 2014. aastal alustati TERE KK-s vibroakustilise teraapia uue Eesti seadme loomisega. 2015. aastal läbis see suure lamamistooli sarnane voodi rea katsetusi ja leidis äramärkimist Ameerika Tööstusdisainerite Liidu 35-le aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konkursil. Alates 2016. aastast toodetakse seda Eestis SMARTdo OÜ poolt.

Vinkel tutvustab loodud seadet 14. mail Muuseumiöö 2016: Öös on laineid raames Tallinna ülikooli Teadlaste Foorumis kell 21.00-23.00. Enne seda, kell 19.00-20.30 on võimalik kuulata tema loeng/praktikumi ''Loodushelide toimest inimesele ja kasutamisest linnakeskkonnas''. Vajalik on eelregistreerumine.

[Toimetaja märkus: suur osa vibroakustilise teraapia kasulikke mõjusid demonstreerivaid katseid on tehtud väikeste katserühmadega, vähem kui ~30 inimest ning enamikel juhul polnud tegu pimekatsetega.]

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: