100 sekundi video: Naine eesti folklooris ja ühiskonnas   ({{commentsTotal}})

Ajalooallikad pajatavad, et muistses Eestis pidi naisevõtu plaani pidanud mees arvestama asjaoluga, et tema vara läheb pärast pulmi abikaasale üle. Ja mis põhjusel salliti siinkandis vallaslapsi rohkem, kui mujal Euroopas? Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur Merili Metsvahi toob välja mõned tähelepanekud sellest, kuidas peegeldab naist siinne folkloor ja ühiskond.

Eesti folkloristid, kes on puutunud kokku naisteemaga, on põrkunud mitmetele küsimustele, millele nad ei ole osanud vastata. Miks on regilauludes, milles tegutseb õe-venna tegelaspaar, õde aktiivsem ja iseseisvam kui vend? Miks mängis Eesti vanas pulmakombestikus pruudi vend hoopis olulisemat rolli kui pruudi isa?

Et vastata neile küsimustele, on tarvis teada üht-teist eesti perekonna ajaloost. On vaja teada, et muinasajal oli eesti naise positsioon tugev, ent ristiusustamisega see nõrgenes. Euroopa keskaja seadustega väga hästi kursis olev Rootsi ajaloolane Nils Blomkvist oli väga üllatunud, kui avastas 1212. aastast pärineva nn liivi-latgali õiguse, mis kajastab tõenäoliselt vana liivi tavaõigust ja mida rakendati 1214. aastast ka eestlastele.

Selle seaduse pärilust puudutavad osad on mõistetavad ainult matrilineaarses ehk sugulust naisliini pidi arvestavas, emajärgses ja matrilokaalses kontekstis. Matrilokaalsetes ühiskondades kolib mees abiellumise järel elama naise perekonna juurde. Üks tekstikoht näiteks sätestab selle, et kui mees võtab naise, läheb ta vara üle naisele, ning kui ta tahab naise maha jätta, jäävad põllumaa ja muu vara lastele. Seda muu Euroopa kontekstis haruldast seadust on tutvustanud eesti lugejatele arheoloog ja ajaloolane Marika Mägi.

Nii sellest kui ka mitmetest muudest allikatest tuletatav nn emajärgsuse hüpotees pakub lahenduse paljudele küsimusele, millele varem vastata ei osatud. Miks abiellus eesti mees 18. sajandi teisel poolel meelsasti neiuga, kellel oli vallaslaps või -lapsed, samal ajal kui valdavas osas Euroopast põlati selliseid "hoorasid" ja pandi nende lapsed leidlaste kodudesse, kus enamik neist suri? Võimaliku emajärgsuse jäänukid seletavad ka seda, miks on Eestis ja Lätis rohkem üksikemasid kui kusagil mujal Euroopa Liidus.

 

Merili Metsvahi Tartu ülikooli suveülikooli koolitus "Naine eesti folklooris ja ühiskonnas" toimub 10. augustil Tartus. Ülikooli suvekursused on mõeldud kõigile, kel soovi ja tahet ennast erialaselt või huvialaselt täiendada. Info ja registreerumine suveülikooli koolitustele kodulehel www.ut.ee/suveulikool.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: