Ühe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused? ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidus tuleb 2020. aastaks hinnata kõikide ökosüsteemiteenuste väärtused ning arvestada nendega riiklikes ja kohalikes otsustusprotsessides ning aruandlussüsteemides. Mis end mõiste taga peidab ja kuidas eluslooduse väärtus majandusinimestele selgeks teha, sellest räägib TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa

Mõiste ökosüsteemiteenused on oma sisult tegelikult väga lihtne – ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupu ehk kokkuvõtval hüvesid, mida pakub inimesele, ühiskonnale ning majandusele iga ökosüsteem. Inimesel endal lasub kohustus majandustegevuse käigus elurikkust ning ökosüsteemi seisundit mitte kahjustada, sest läbi selle avaldub mõju ökosüsteemiteenuste kvaliteedile ning lõpptulemusena meie igapäevale.

Seega on mõiste ökosüsteemiteenused sotsiaalmajanduslik konstruktsioon, mis tuli kasutusele ligi 50 aastat tagasi eesmärgiga rääkida loodusest majandusele mõistetavas keeles. Ökosüsteemiteenuste kaudu lähenemine loob võimaluse majapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile arusaadavamalt selgitada, miks peab looduskeskkonnast hoolima. Ökosüsteemi olemust kirjeldatakse majanduslike mõistetega läbi võime pakkuda kaupu ja teenuseid, mis rahuldavad inimese vajadusi.

Ökosüsteemiteenuste täpsemaks määratlemiseks on loodud mitmeid erinevaid lähenemisi, kuid üldpõhimõtted on neil kõigile sarnased. On varustavad teenused, näiteks puhas vesi, toit, looduslikud ehitusmaterjalid jne, reguleerivad ja säilitavad teenused nagu tolmeldamine, vee puhtana hoidmine, kaitse üleujutuste eest, aineringed, mullateke, liigiline mitmekesisus jne ning kultuurilised teenused. Viimaste hulka kuulub looduse jäädvustamine, seal lihtsalt viibimine või sportimine, puhkamine, õppimine, teaduse tegemine jms. Veidike eraldiseisva jaotuse vaadeldakse veel lisaks abiootilisi või ruumiteenuseid nagu veepinna kasutamine laevatamiseks, tuulepargi paigutamine maastikku, maavarad jne.

Kui ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad või teenused lõpetavad ühel hetkel eksisteerimise, kaasneb sellega inimese jaoks elukvaliteedi langus. Eriti oluline on see, et ühiskond mõistaks just reguleerivate, säilitavate ja kultuuriliste teenuste olemust ja olulisust, sest inimese heaolu ei sõltu vaid käegakatsutavatest, materiaalsetest väärtusest – meie elu igapäevaselt toimetuleku ja eksisteerimise eelduseks on ka fotosüntees, puhas õhk ja vesi, mitmekesised elupaigad, tolmeldamine ning vähemtähtis ei ole ka loodusest saadavad elamused, uued teadmised, inspiratsioon ja puhkamise võimalused. Kui ökosüsteemiteenused saavad pöördumatult kahjustada, tuleb see kõik meile ringiga tagasi.


Kes tahab ökosüsteemiteenuste kohta rohkem teada saada, saab seda teha Kadrioru pargis kasutades õppevahendit avastusrada.ee, mis avatakse Tallinna ülikoolis 11.-15. aprillini toimuva õuesõppe nädala raames. Kadriorus on üles seatud uuenduslik ja nutikas õuesõpperada, mida saab läbida nutiseadme abil. Kuueteistkümnest virtuaalsest rajapunktis koosneval jalutuskäigul tutvustatakse erinevaid öksosüsteemiteenuseid, mida linnaloodus meile pakub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: