Ühe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused? ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidus tuleb 2020. aastaks hinnata kõikide ökosüsteemiteenuste väärtused ning arvestada nendega riiklikes ja kohalikes otsustusprotsessides ning aruandlussüsteemides. Mis end mõiste taga peidab ja kuidas eluslooduse väärtus majandusinimestele selgeks teha, sellest räägib TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa

Mõiste ökosüsteemiteenused on oma sisult tegelikult väga lihtne – ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupu ehk kokkuvõtval hüvesid, mida pakub inimesele, ühiskonnale ning majandusele iga ökosüsteem. Inimesel endal lasub kohustus majandustegevuse käigus elurikkust ning ökosüsteemi seisundit mitte kahjustada, sest läbi selle avaldub mõju ökosüsteemiteenuste kvaliteedile ning lõpptulemusena meie igapäevale.

Seega on mõiste ökosüsteemiteenused sotsiaalmajanduslik konstruktsioon, mis tuli kasutusele ligi 50 aastat tagasi eesmärgiga rääkida loodusest majandusele mõistetavas keeles. Ökosüsteemiteenuste kaudu lähenemine loob võimaluse majapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile arusaadavamalt selgitada, miks peab looduskeskkonnast hoolima. Ökosüsteemi olemust kirjeldatakse majanduslike mõistetega läbi võime pakkuda kaupu ja teenuseid, mis rahuldavad inimese vajadusi.

Ökosüsteemiteenuste täpsemaks määratlemiseks on loodud mitmeid erinevaid lähenemisi, kuid üldpõhimõtted on neil kõigile sarnased. On varustavad teenused, näiteks puhas vesi, toit, looduslikud ehitusmaterjalid jne, reguleerivad ja säilitavad teenused nagu tolmeldamine, vee puhtana hoidmine, kaitse üleujutuste eest, aineringed, mullateke, liigiline mitmekesisus jne ning kultuurilised teenused. Viimaste hulka kuulub looduse jäädvustamine, seal lihtsalt viibimine või sportimine, puhkamine, õppimine, teaduse tegemine jms. Veidike eraldiseisva jaotuse vaadeldakse veel lisaks abiootilisi või ruumiteenuseid nagu veepinna kasutamine laevatamiseks, tuulepargi paigutamine maastikku, maavarad jne.

Kui ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad või teenused lõpetavad ühel hetkel eksisteerimise, kaasneb sellega inimese jaoks elukvaliteedi langus. Eriti oluline on see, et ühiskond mõistaks just reguleerivate, säilitavate ja kultuuriliste teenuste olemust ja olulisust, sest inimese heaolu ei sõltu vaid käegakatsutavatest, materiaalsetest väärtusest – meie elu igapäevaselt toimetuleku ja eksisteerimise eelduseks on ka fotosüntees, puhas õhk ja vesi, mitmekesised elupaigad, tolmeldamine ning vähemtähtis ei ole ka loodusest saadavad elamused, uued teadmised, inspiratsioon ja puhkamise võimalused. Kui ökosüsteemiteenused saavad pöördumatult kahjustada, tuleb see kõik meile ringiga tagasi.


Kes tahab ökosüsteemiteenuste kohta rohkem teada saada, saab seda teha Kadrioru pargis kasutades õppevahendit avastusrada.ee, mis avatakse Tallinna ülikoolis 11.-15. aprillini toimuva õuesõppe nädala raames. Kadriorus on üles seatud uuenduslik ja nutikas õuesõpperada, mida saab läbida nutiseadme abil. Kuueteistkümnest virtuaalsest rajapunktis koosneval jalutuskäigul tutvustatakse erinevaid öksosüsteemiteenuseid, mida linnaloodus meile pakub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.