Ühe Minuti Loeng: mis on ökosüsteemiteenused? ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidus tuleb 2020. aastaks hinnata kõikide ökosüsteemiteenuste väärtused ning arvestada nendega riiklikes ja kohalikes otsustusprotsessides ning aruandlussüsteemides. Mis end mõiste taga peidab ja kuidas eluslooduse väärtus majandusinimestele selgeks teha, sellest räägib TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa

Mõiste ökosüsteemiteenused on oma sisult tegelikult väga lihtne – ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupu ehk kokkuvõtval hüvesid, mida pakub inimesele, ühiskonnale ning majandusele iga ökosüsteem. Inimesel endal lasub kohustus majandustegevuse käigus elurikkust ning ökosüsteemi seisundit mitte kahjustada, sest läbi selle avaldub mõju ökosüsteemiteenuste kvaliteedile ning lõpptulemusena meie igapäevale.

Seega on mõiste ökosüsteemiteenused sotsiaalmajanduslik konstruktsioon, mis tuli kasutusele ligi 50 aastat tagasi eesmärgiga rääkida loodusest majandusele mõistetavas keeles. Ökosüsteemiteenuste kaudu lähenemine loob võimaluse majapidamistele, ettevõtetele ja avalikule sektorile arusaadavamalt selgitada, miks peab looduskeskkonnast hoolima. Ökosüsteemi olemust kirjeldatakse majanduslike mõistetega läbi võime pakkuda kaupu ja teenuseid, mis rahuldavad inimese vajadusi.

Ökosüsteemiteenuste täpsemaks määratlemiseks on loodud mitmeid erinevaid lähenemisi, kuid üldpõhimõtted on neil kõigile sarnased. On varustavad teenused, näiteks puhas vesi, toit, looduslikud ehitusmaterjalid jne, reguleerivad ja säilitavad teenused nagu tolmeldamine, vee puhtana hoidmine, kaitse üleujutuste eest, aineringed, mullateke, liigiline mitmekesisus jne ning kultuurilised teenused. Viimaste hulka kuulub looduse jäädvustamine, seal lihtsalt viibimine või sportimine, puhkamine, õppimine, teaduse tegemine jms. Veidike eraldiseisva jaotuse vaadeldakse veel lisaks abiootilisi või ruumiteenuseid nagu veepinna kasutamine laevatamiseks, tuulepargi paigutamine maastikku, maavarad jne.

Kui ökosüsteemi poolt pakutavad kaubad või teenused lõpetavad ühel hetkel eksisteerimise, kaasneb sellega inimese jaoks elukvaliteedi langus. Eriti oluline on see, et ühiskond mõistaks just reguleerivate, säilitavate ja kultuuriliste teenuste olemust ja olulisust, sest inimese heaolu ei sõltu vaid käegakatsutavatest, materiaalsetest väärtusest – meie elu igapäevaselt toimetuleku ja eksisteerimise eelduseks on ka fotosüntees, puhas õhk ja vesi, mitmekesised elupaigad, tolmeldamine ning vähemtähtis ei ole ka loodusest saadavad elamused, uued teadmised, inspiratsioon ja puhkamise võimalused. Kui ökosüsteemiteenused saavad pöördumatult kahjustada, tuleb see kõik meile ringiga tagasi.


Kes tahab ökosüsteemiteenuste kohta rohkem teada saada, saab seda teha Kadrioru pargis kasutades õppevahendit avastusrada.ee, mis avatakse Tallinna ülikoolis 11.-15. aprillini toimuva õuesõppe nädala raames. Kadriorus on üles seatud uuenduslik ja nutikas õuesõpperada, mida saab läbida nutiseadme abil. Kuueteistkümnest virtuaalsest rajapunktis koosneval jalutuskäigul tutvustatakse erinevaid öksosüsteemiteenuseid, mida linnaloodus meile pakub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.