100 sekundi video: Kas ikka kõigi puude taga võib näha metsa? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teadlased on hakanud uurima vanade mõisaparkide ökoloogilist väärtust. Ülavaate nendes peituvast elurikkusest teeb TÜ taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira.

Meil on ohtralt metsamaad, ja paljud metsad on võetud kaitse alla, kuid nende ökosüsteemid on ikkagi vaesunud. Eriti napib laialehelisi puistuid, sest need on muudetud põldudeks või asendatud kuusikute ja kaasikutega.

Põllumaade taasmetsastamisest ei ole loodusele kiiret abi loota, sest metsaliigid levivad vaevaliselt üle avamaastiku. Oma uurimustega leidsime, et sajand-kaks vanad mõisapargid on parimad kohad pikka aega nõudvate maastikuökoloogiliste protsesside mõistmiseks.

Kunagistest ilu- ja puhkeaedadest on nüüdseks kujunenud varjukad puistud, mis meenutavad metsa rohkem kui metsad ise, sellega vihjates, et metsanduses võiks palju enam kasutada noobleid puuliike kui hetkel tavaks.

Parkidesse on levinud mitmeid metsataimi, aga ka ürgmetsade tunnusliike nagu kopsusamblik ja sulgjas õhiksammal. Kohati on pargid muutunud nende liikide viimasteks pelgupaikadeks.

Loodussõbralikus pargis peab rakendama erilisi hooldusvõtteid: niitma valikuliselt, säilitama seest õõnsaid või surnud puude tüvesid, looma varjupakkuvaid kohakesi, aga seda kõike nii, et inimene tunneks end turvaliselt. Tähtis on säilitada ka pargimaastiku liigendatust lindude ja nahkhiirte jaoks.

Lisaks kohalikele liikidele võib parkidest leida ka kaugelt pärit uudisliike nagu parasiitne puuvõõrik. Vanad mõisapargid ei ole enam pelgalt kultuuripärand, vaid kohad, kus iga inimene saab olla vahetus kontaktis ürgse loodusega.



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: