Anu Realo: Kes on õige eestlane? ({{commentsTotal}})

{{1459321130000 | amCalendar}}

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo pidas ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kes on õige eestlane?“.

Realo peegeldas loengus praegu ühiskonnas toimuvat ning küsis, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada.

Ta kirjeldas, et Eesti meedias ning avalikus ruumis arutletakse tõsimeeli ja kirglikult selle üle, kes on õige eestlane. „Küsimus on ammu väljunud algsest vastandusest eestlased versus mitte-eestlased, kus viimaste all peeti peamiselt silmas Eesti venekeelset elanikkonda,“ arutles Realo.

Professor rääkis, et Euroopa pagulaskriisi ja kooseluseaduse ümber esile kerkinud arutelu valguses on eestluse ja eestlaseks olemise tuum saanud hoopis laiema tähenduse. „Kes siis on see õige eestlane? Kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada? Kuivõrd eestlaste isiksuse seadumused ja väärtused ühiskondlikule sallivusele ja avatusele kaasa aitavad või seda pigem takistavad?“ küsis professor Realo.

"Aktuaalsele kaamerale" selgitas Realo, kes on õige eestlane. "Õige eestlane on see inimene, kes arvab, et ta on eestlane ja ennast eestlaseks peab. Ma ei näe võimalust, et oleks olemas ükski teine tõupuhta eestlase definitsioon," ütles ta.

Tänaval jalutavad inimesed defineerivad eestlast professoriga küllalt sarnaselt.

"Ma arvan, et inimene, kes tunneb end hinges eestlasena, kes identifitseerib ennast eestlasena, mitte ei ole inimene, kes lihtsalt elab Eestimaal," selgitas Roomet Ots.

"Õige eestlane, ma arvan, on see, kes tunneb ennast eestlasena ja arvab, et saab siia Eesti ühiskonda panustada ja tunneb ennast hästi," arvas Meeri Lembinen.

"Mina olen õige eestlane, sina oled õige eestlane. Mina arvan, et ühest küljest on tegemist väga abstraktse mõistega, et me ei saagi talle nii sõrme peale panna," rääkis Aare Ristikivi.

Realo sõnul saavad ka mujalt tulnud inimesed olla eestlased.

"Loomulikult, kui need inimesed, kes Eestisse erinevatel põhjustel tulevad, soovivad olla eestlased, hindavad Eestimaad ja kultuuri, nad peavad seda oluliseks, siis see rahvusidentiteet ei teki tühjast kohast, enamasti inimestel on ikka mingisugune põhjus, et olla ühe või teise rahva esindaja. Nii et kui need sisserändajad ja pagulased tunnevad sidet selle maa ja rahvaga, siis on nad samavõrra eestlased kui kõik me teised," selgitas professor.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professoriks valiti Anu Realo 2014. aastal. Viimasel kolmel aastal oli ta Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikooli psühholoogia instituudis, alates 2016. aastast töötab lisaks Tartu ülikoolile professorina ka Warwicki ülikoolis Inglismaal.

Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. 2010. aastal pälvis Anu Realo Eesti Vabariigi teaduspreemia uurimustesarja „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“ eest.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.