Energia avastuskeskuses saab teada, mis juhtub, kui inimest tabab kõrgepinge  ({{commentsTotal}})

''Ringvaate'' saatejuht Hannes Hermaküla käis Tallinnas energia avastuskeskuses uurimas, mis juhtub siis, kui inimest tabab kõrgepinge.

''Nikolai Tesla mõtles üle saja aasta tagasi välja sellise masina. Ta algul ei teadnud, mis ta välja mõtles, hakkas siis katsetama ja avastas, et kõrgepinget on väga kerge saada, aga see peab olema kõrgsageduslik ja siis on sel efektid fantastilised,'' tutvustas keskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer kõrgepinge tekitamiseks kasutatavat Tesla trafot.

Energia avastuskeskuses asuva generaatoriga on võimalik pinget tõsta enam kui poole miljoni voldini. Muljetavaldavale näitajale vaatama on seadme võimsus seejuures suhteliselt väike ja Baumeri sõnul kõrvutatav umbes kolme mikrolaineahjuga.

''Tarvitame seda Tesla ideed veelkord, et pinge kasvab nende harmooniliste võrra eksponentsiaalselt ja jõuab siin maksimumi. Sa kujutad endale ette, et lõikad nagu sõna otseses mõttes kääridega pinget endale ja häälestad endale siin maksimumi välja,'' selgitas leiutaja ja tõi võrdluse klaveri- ja kitarrikeelega.

Baumer ei pelga 19. sajandil elanud inglise füüsikust Michael Faradayst inspireeritud metallist ülikonda kandes teha Tesla trafoga ka lähemat tutvust. Kuigi kõrgepinge ise inimkehale olulist mõju ei avalda, teevad seda sädelahendused. Elektrivool tuleb kehast seega ikkagi mööda juhtida. Kuna naha elektritakistus on metallist märkimisväärselt suurem, piisab selleks kehaga paralleelselt asetsevast soomusrüüst.

Lähemalt võib Faraday ülikonda, Teslat trafot ja välgumehe-show'd näha energia avastuskeskuses neljapäeval, 24. märtsil kell 11.00, 14.00 ja 16.00.

Toimetaja: Madis Laur, Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: