Energia avastuskeskuses saab teada, mis juhtub, kui inimest tabab kõrgepinge  ({{commentsTotal}})

''Ringvaate'' saatejuht Hannes Hermaküla käis Tallinnas energia avastuskeskuses uurimas, mis juhtub siis, kui inimest tabab kõrgepinge.

''Nikolai Tesla mõtles üle saja aasta tagasi välja sellise masina. Ta algul ei teadnud, mis ta välja mõtles, hakkas siis katsetama ja avastas, et kõrgepinget on väga kerge saada, aga see peab olema kõrgsageduslik ja siis on sel efektid fantastilised,'' tutvustas keskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer kõrgepinge tekitamiseks kasutatavat Tesla trafot.

Energia avastuskeskuses asuva generaatoriga on võimalik pinget tõsta enam kui poole miljoni voldini. Muljetavaldavale näitajale vaatama on seadme võimsus seejuures suhteliselt väike ja Baumeri sõnul kõrvutatav umbes kolme mikrolaineahjuga.

''Tarvitame seda Tesla ideed veelkord, et pinge kasvab nende harmooniliste võrra eksponentsiaalselt ja jõuab siin maksimumi. Sa kujutad endale ette, et lõikad nagu sõna otseses mõttes kääridega pinget endale ja häälestad endale siin maksimumi välja,'' selgitas leiutaja ja tõi võrdluse klaveri- ja kitarrikeelega.

Baumer ei pelga 19. sajandil elanud inglise füüsikust Michael Faradayst inspireeritud metallist ülikonda kandes teha Tesla trafoga ka lähemat tutvust. Kuigi kõrgepinge ise inimkehale olulist mõju ei avalda, teevad seda sädelahendused. Elektrivool tuleb kehast seega ikkagi mööda juhtida. Kuna naha elektritakistus on metallist märkimisväärselt suurem, piisab selleks kehaga paralleelselt asetsevast soomusrüüst.

Lähemalt võib Faraday ülikonda, Teslat trafot ja välgumehe-show'd näha energia avastuskeskuses neljapäeval, 24. märtsil kell 11.00, 14.00 ja 16.00.

Toimetaja: Madis Laur, Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.