Pluuto ei väsi teadlasi üllatamast ({{commentsTotal}})

Pluuto.
Pluuto. Autor/allikas: NASA/SwRI

Veel kümnekonna kuu eest polnud Pluuto inimkonna palju enamat kui 86 aastat varem, mil ameerika astronoom Clyde Tombaugh seda teleskoobiga esimest korda silmas. Pluutost hiljuti mööda lennanud sondi kogutud andmeid põhjalikult analüüsinud teadlased märgivad nüüd neljas töös, et kaugel kääbusplaneedil on teadlastele pakkuda veel mitmeid mõistatusi.

Juba Pluutole lähenedes jäi teadlastele ja laiemale avalikkusele silma hiiglaslik südant meenutav mitteametlikult Tombaugh nime kandev piirkond. Kuigi ''südame'' mõlemad pooled võivad paista paljale silmale enam-vähem sümmeetrilised ja sarnast värvi, näitas spektroskoopiline analüüs teadlaste sõnul, et sarnasus on vaid näiline.

Südame vasak pool ehk selle paremast poolest paari kilomeetri võrra madalam Sputnik Planum on kaetud peamiselt tahkest lämmastikust koosneva lumega, parem osa koosneb aga tahkest metaanist. Lisaks võib piirkonna idaosas näha jälgi märkimisväärsest erosioonist. Liustikena läände voolav materjal kantakse aga veel häguseks jäävatel põhjustel tagasi itta, kus see taas liustike toidab.

 

Samuti näitlikustavad möödumisel tehtud pildid selgelt, et Sputnik Planum pole peegelsile, vaid koosneb tegelikult väiksematest rakukestest, mille keskosa on äärtest kuni 50 meetri võrra kõrgem. Teadlaste sõnul on erisuste taga konvektsioon. Teisisõnu soojendab miski tasandiku aluspinda. Kuna aga sarnane muster ei kata Sputnik Planumit tervikuna, peab olema tegu suhteliselt piirkondliku eripäraga..

Eelnevalt on New Horizonsi kogutud andmeid analüüsinud planeediteadlased on eelnevalt järeldanud, et nähtavate muutuste taga on tõenäoliselt radioaktiivsete elementide lagunemine. Samas on kääbusplaneet sedavõrd väike, et nende varu oleks pidanud ammenduma juba sadade miljonite aastate eest.

Arvatust soojem sisemus on sünnitanud ka teisi kummalisi pinnavorme. Näiteks kõrgub kääbusplaneedi pinnal kolme kilomeetri kõrgune krüovulkaan Wright Mons, mille läbimõõt ulatub 150 kilomeetrini. Moodustise keskel olevasse auku voolab aeglaselt lämmastik, et sealt siis taas temperatuuri tõustes välja paiskuda.

Teadlased on ühel nõul, et Pluuto pind oleks tunduvalt üheülbalisem, kui sellel leiduks vaid veejääd. Madala temperatuuri mõjul külmub aga ka näiteks süsihappegaas, metaan ja lämmastik. Nii võivad erinevate sulamistemperatuuride mõjul moodustuda eksootilisemad liitained, mille omadusi veel täielikult ei mõisteta.

 

Erinevate aurustumistemperatuuride tõttu on ka kääbusplaneedi atmosfäär muutlikum ja mitmekesisem kui näiteks Neptuuni kuu Tritoni oma. Muu hulgas moodustuvad teatud piirkondades atmosfääriringet kirjeldavate mudelite kohaselt metaanipilved. Seejuures ei lange lumena tagasi Pluuto pinnale sugugi mitte kõik aurustunud gaasist. Osa, kuigi eelnevalt arvatust väiksem osa, suudab kääbusplaneedi haardest põgeneda. Sellest osa püüab kinni üks kääbusplaneedi kuudest – Charon.

 

Pluutolt pagenud gaasimolekulidega on astronoomide hinnagul võimalik seletada peamiselt veejääst koosneva Charoni põhjapoolusel laiuvat punakat laiku. Kindla lainepikkusega kiirguse mõjul võivad metaani molekulid moodustada toliine – orgaanilisi polümeere, millel on punakas varjund. Kuna New Horizonsi poolt kogutud andmed viitavad, et eeskätt suudab Pluuto haardest põgeneda metaan, annab see hüpoteesile täiendavat toetuspinda.

Muus osas Vana-Kreeka mütoloogias surnuid üle allilma jõe viinud paadimehe järgi nime saanud Charon võrreldes Pluutoga suhteliselt üheülbaline. Eriliselt toovad astronoomid välja mööda kuu ekvaatorit kulgeva hiidkanjoni ja lõunapoolkeral nähtava Vulcani tasandiku. Teadlaste hinnangul moodustusid pinnavormid, kui selle pind jahtudes katki kärises, vallandades selle käigus suurel hulgal külmunud gaase.

Viimaks lahkavad teadlased ka Pluuto nelja väiksema ja pikliku kuu hingeelu. Kui vahetult pärast möödalendu Maani jõudnud andmed viitasid kahe astronoomi hinnangul, et nende liikumises esineb raskesti ennustatavaid ebakorrapärasusi, siis värske analüüs viitab vastupidisele. Küll on aga nende pöörlemiskiirus arvatust suurem. Lisaks kinnitavad täiendavad andmed, et kaaslaste pöörlemistelg on oodatust 90 kraadi võrra nihkes. Teisisõnu on kuud tõenäoliselt minevikus kokku põrganud teiste Kuiperi vöö objektidega.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.