Ühe Minuti Loeng: mis on gravitatsioonilained? ({{commentsTotal}})

Möödunud kuul lõi teadusmaailmas ja ka mujal laineid teade, et teadlased on registreerinud esimest korda gravitatsioonilaineid. Kuidas ühte viimase aja kõige tähtsamat teadustulemust ette kujutada, sellest räägib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

Alustama peab sellest, et meid ümbritsev aegruum – aja ja ruumi kooslus – võib olla kõver. Ruumi ja aega kõverdavad mass ja energia . Tõsi, kõveruse efekti märkamiseks on vaja väga suurt massi. Näiteks Maa mass on nii väike, et kõige täpsemate mõõtmistega võiks märgata vaid üksikuid kõverusest tingitud efekte.

Kuid kui meie praktiliselt tasase aegruumiga Maal ja keegi teine suure massiga astronoomilise objekti, näiteks musta augu, läheduses viiks läbi kauguste mõõtmisi, siis meie ja kauge vaatleja saaks erinevad tulemused. Ka aeg kulgeb meil erinevalt. Seda väljendabki aegruumi kõverus.

Gravitatsioonilained oleks meie jaoks tasase aegruumi kõverdused. Parem on seda selgitada järgmiselt: kui ühemeetrise läbimõõduga kera läbiks hiljuti mõõdetust miljard korda tugevam gravitatsioonilaine, siis näeme, et üheks hetkeks on ühes suunas selle kera läbimõõt kasvanud aatomi läbimõõdu võrra, teises suunas aatomi läbimõõdu võrra vähenenud. Ja siis muutub algne suund väiksemaks ja teine suuremaks ning nõnda perioodiliselt.

Ruumi kõveruse muutumise efekti väiksuse tõttu on gravitatsioonilainete tekitamiseks vaja väga võimast astrofüüsikalist sündmust. Eelmisel aastal LIGO-tiimi poolt märgatud lainete tekitajaks oli kahe umbes 30 Päikese massiga musta augu kokkusulamine.

Intensiivseim osa gravitatsioonilainetest kiirati nende mustade aukude tiirlemiste viimaste perioodide jooksul. Viimaste sekundite jooksul, kui kummagi musta augu kiirus ulatus poole valguse kiiruseni. Viimase 0,05 sekundi jooksul kiirati gravitatsioonilainete energiana ära kolme Päikese massiga ekvivalentne energia.

Kuivõrd meie oleme sellest allikast rohkem kui miljardi valgusaasta kaugusel, siis eespool mainitud kera läbimõõt muutuks vaid miljondiku aatomituuma läbimõõdu võrra. Selle laine registreerimine on praegu täpseim mõõtmistulemus. Siin rääkisin ruumi kõverdumisest.

Tegelikult kõverdub lokaalselt ka aeg. Kui me oleksime selle allikale palju lähemal, siis vananeksid meid läbiva gravitatsioonilaine tõttu meie rakud ühes suunas kiiremini kui teises ja siis vastupidi. Kuidas seda tajuda? Praegu jääb mul selleks fantaasiat vajaka.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.