Ühe Minuti Loeng: mis on gravitatsioonilained? ({{commentsTotal}})

Möödunud kuul lõi teadusmaailmas ja ka mujal laineid teade, et teadlased on registreerinud esimest korda gravitatsioonilaineid. Kuidas ühte viimase aja kõige tähtsamat teadustulemust ette kujutada, sellest räägib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

Alustama peab sellest, et meid ümbritsev aegruum – aja ja ruumi kooslus – võib olla kõver. Ruumi ja aega kõverdavad mass ja energia . Tõsi, kõveruse efekti märkamiseks on vaja väga suurt massi. Näiteks Maa mass on nii väike, et kõige täpsemate mõõtmistega võiks märgata vaid üksikuid kõverusest tingitud efekte.

Kuid kui meie praktiliselt tasase aegruumiga Maal ja keegi teine suure massiga astronoomilise objekti, näiteks musta augu, läheduses viiks läbi kauguste mõõtmisi, siis meie ja kauge vaatleja saaks erinevad tulemused. Ka aeg kulgeb meil erinevalt. Seda väljendabki aegruumi kõverus.

Gravitatsioonilained oleks meie jaoks tasase aegruumi kõverdused. Parem on seda selgitada järgmiselt: kui ühemeetrise läbimõõduga kera läbiks hiljuti mõõdetust miljard korda tugevam gravitatsioonilaine, siis näeme, et üheks hetkeks on ühes suunas selle kera läbimõõt kasvanud aatomi läbimõõdu võrra, teises suunas aatomi läbimõõdu võrra vähenenud. Ja siis muutub algne suund väiksemaks ja teine suuremaks ning nõnda perioodiliselt.

Ruumi kõveruse muutumise efekti väiksuse tõttu on gravitatsioonilainete tekitamiseks vaja väga võimast astrofüüsikalist sündmust. Eelmisel aastal LIGO-tiimi poolt märgatud lainete tekitajaks oli kahe umbes 30 Päikese massiga musta augu kokkusulamine.

Intensiivseim osa gravitatsioonilainetest kiirati nende mustade aukude tiirlemiste viimaste perioodide jooksul. Viimaste sekundite jooksul, kui kummagi musta augu kiirus ulatus poole valguse kiiruseni. Viimase 0,05 sekundi jooksul kiirati gravitatsioonilainete energiana ära kolme Päikese massiga ekvivalentne energia.

Kuivõrd meie oleme sellest allikast rohkem kui miljardi valgusaasta kaugusel, siis eespool mainitud kera läbimõõt muutuks vaid miljondiku aatomituuma läbimõõdu võrra. Selle laine registreerimine on praegu täpseim mõõtmistulemus. Siin rääkisin ruumi kõverdumisest.

Tegelikult kõverdub lokaalselt ka aeg. Kui me oleksime selle allikale palju lähemal, siis vananeksid meid läbiva gravitatsioonilaine tõttu meie rakud ühes suunas kiiremini kui teises ja siis vastupidi. Kuidas seda tajuda? Praegu jääb mul selleks fantaasiat vajaka.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.