Ühe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval? ({{commentsTotal}})


Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.

Enda töötamise kogemustest rääkides leiavad kõrgharidusega, kuid töötud või lihttöid tegevad venekeelsed naised, et nende etniline päritolu ja vene emakeel seavad nad tööturul ebasoodsasse positsiooni. Näiteks peetakse enda eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ja tajutakse kõrvalejäetust eestlaste sotsiaalsetest võrgustikest ja töökollektiividest.

Tööturul edukad eestlastest meesjuhid toetuvad karjääriredelil ülespoole liikumiseks sotsiaalsele võrgustikele. Seejuures aga peavad nad sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks. Ka soolist ebavõrdsust tööturul peetakse loomulikuks, ei nähta selle süsteemsust. Võrdõiguslikkuse temaatikast taandatakse ennast juhtidena ja oma organisatsiooni.

Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapitali edukas kasutamine ning selle loomulikuna esitamine luua ja säilitada positiivset enesekuvandit ning omavahelist solidaarsust, nii juhtide kui edukate meestena. Taolistel privilegeeritud gruppidel on võimalik kehtestada tööturul endale soodsaid norme ja väärtusi.

Selleks, et tööturul ja muudes eluvaldkondades ebavõrdsust mõista ja vaidlustada, ei peaks keskenduma vaid neile, kes on ebasoodsas positsioonis ja silmnähtavalt eristuvad, vaid ka nendele, kes on edukad ja paistavad meile normaalsete ja tavalistena – näiteks, mehed, eestlased ja heteroseksuaalsed inimesed. Igaüks võiks endalt küsida, millised on minu privileegid mitmete sotsiaalsete tunnuste alusel või mille alusel olen võrreldes teistega ebasoodsas positsioonis?

Ühe minuti loeng põhineb Kadri Aaviku 23. novembril 2015. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööl “Intersectional Disadvantage and Privilege in the Estonian Labour Market: An Analysis of Work Narratives of Russian-Speaking Women and Estonian Men”. http://www.etera.ee/zoom/9075/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.