Ühe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval? ({{commentsTotal}})


Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.

Enda töötamise kogemustest rääkides leiavad kõrgharidusega, kuid töötud või lihttöid tegevad venekeelsed naised, et nende etniline päritolu ja vene emakeel seavad nad tööturul ebasoodsasse positsiooni. Näiteks peetakse enda eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ja tajutakse kõrvalejäetust eestlaste sotsiaalsetest võrgustikest ja töökollektiividest.

Tööturul edukad eestlastest meesjuhid toetuvad karjääriredelil ülespoole liikumiseks sotsiaalsele võrgustikele. Seejuures aga peavad nad sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks. Ka soolist ebavõrdsust tööturul peetakse loomulikuks, ei nähta selle süsteemsust. Võrdõiguslikkuse temaatikast taandatakse ennast juhtidena ja oma organisatsiooni.

Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapitali edukas kasutamine ning selle loomulikuna esitamine luua ja säilitada positiivset enesekuvandit ning omavahelist solidaarsust, nii juhtide kui edukate meestena. Taolistel privilegeeritud gruppidel on võimalik kehtestada tööturul endale soodsaid norme ja väärtusi.

Selleks, et tööturul ja muudes eluvaldkondades ebavõrdsust mõista ja vaidlustada, ei peaks keskenduma vaid neile, kes on ebasoodsas positsioonis ja silmnähtavalt eristuvad, vaid ka nendele, kes on edukad ja paistavad meile normaalsete ja tavalistena – näiteks, mehed, eestlased ja heteroseksuaalsed inimesed. Igaüks võiks endalt küsida, millised on minu privileegid mitmete sotsiaalsete tunnuste alusel või mille alusel olen võrreldes teistega ebasoodsas positsioonis?

Ühe minuti loeng põhineb Kadri Aaviku 23. novembril 2015. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööl “Intersectional Disadvantage and Privilege in the Estonian Labour Market: An Analysis of Work Narratives of Russian-Speaking Women and Estonian Men”. http://www.etera.ee/zoom/9075/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.