Ühe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval? ({{commentsTotal}})


Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.

Enda töötamise kogemustest rääkides leiavad kõrgharidusega, kuid töötud või lihttöid tegevad venekeelsed naised, et nende etniline päritolu ja vene emakeel seavad nad tööturul ebasoodsasse positsiooni. Näiteks peetakse enda eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ja tajutakse kõrvalejäetust eestlaste sotsiaalsetest võrgustikest ja töökollektiividest.

Tööturul edukad eestlastest meesjuhid toetuvad karjääriredelil ülespoole liikumiseks sotsiaalsele võrgustikele. Seejuures aga peavad nad sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks. Ka soolist ebavõrdsust tööturul peetakse loomulikuks, ei nähta selle süsteemsust. Võrdõiguslikkuse temaatikast taandatakse ennast juhtidena ja oma organisatsiooni.

Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapitali edukas kasutamine ning selle loomulikuna esitamine luua ja säilitada positiivset enesekuvandit ning omavahelist solidaarsust, nii juhtide kui edukate meestena. Taolistel privilegeeritud gruppidel on võimalik kehtestada tööturul endale soodsaid norme ja väärtusi.

Selleks, et tööturul ja muudes eluvaldkondades ebavõrdsust mõista ja vaidlustada, ei peaks keskenduma vaid neile, kes on ebasoodsas positsioonis ja silmnähtavalt eristuvad, vaid ka nendele, kes on edukad ja paistavad meile normaalsete ja tavalistena – näiteks, mehed, eestlased ja heteroseksuaalsed inimesed. Igaüks võiks endalt küsida, millised on minu privileegid mitmete sotsiaalsete tunnuste alusel või mille alusel olen võrreldes teistega ebasoodsas positsioonis?

Ühe minuti loeng põhineb Kadri Aaviku 23. novembril 2015. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööl “Intersectional Disadvantage and Privilege in the Estonian Labour Market: An Analysis of Work Narratives of Russian-Speaking Women and Estonian Men”. http://www.etera.ee/zoom/9075/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.