Ühe minuti loeng: kas tõesti sünnivad Eestis olulisemad tööelu puudutavad otsused saunalaval? ({{commentsTotal}})


Eesti tööturul valitsevad Euroopa Liidu ühed suurimad soolised ja etnilised lõhed. Edukamaks grupiks on tõusnud eestlastest mehed, ebasoodsamasse positsiooni aga sattunud venekeelsed naised. Kuidas mõtestavad need grupid enda olukorda ja edukust tänasel tööturul, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia lektor Kadri Aavik.

Enda töötamise kogemustest rääkides leiavad kõrgharidusega, kuid töötud või lihttöid tegevad venekeelsed naised, et nende etniline päritolu ja vene emakeel seavad nad tööturul ebasoodsasse positsiooni. Näiteks peetakse enda eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ja tajutakse kõrvalejäetust eestlaste sotsiaalsetest võrgustikest ja töökollektiividest.

Tööturul edukad eestlastest meesjuhid toetuvad karjääriredelil ülespoole liikumiseks sotsiaalsele võrgustikele. Seejuures aga peavad nad sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks. Ka soolist ebavõrdsust tööturul peetakse loomulikuks, ei nähta selle süsteemsust. Võrdõiguslikkuse temaatikast taandatakse ennast juhtidena ja oma organisatsiooni.

Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapitali edukas kasutamine ning selle loomulikuna esitamine luua ja säilitada positiivset enesekuvandit ning omavahelist solidaarsust, nii juhtide kui edukate meestena. Taolistel privilegeeritud gruppidel on võimalik kehtestada tööturul endale soodsaid norme ja väärtusi.

Selleks, et tööturul ja muudes eluvaldkondades ebavõrdsust mõista ja vaidlustada, ei peaks keskenduma vaid neile, kes on ebasoodsas positsioonis ja silmnähtavalt eristuvad, vaid ka nendele, kes on edukad ja paistavad meile normaalsete ja tavalistena – näiteks, mehed, eestlased ja heteroseksuaalsed inimesed. Igaüks võiks endalt küsida, millised on minu privileegid mitmete sotsiaalsete tunnuste alusel või mille alusel olen võrreldes teistega ebasoodsas positsioonis?

Ühe minuti loeng põhineb Kadri Aaviku 23. novembril 2015. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööl “Intersectional Disadvantage and Privilege in the Estonian Labour Market: An Analysis of Work Narratives of Russian-Speaking Women and Estonian Men”. http://www.etera.ee/zoom/9075/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: