Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi? ({{commentsTotal}})

Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak.

Me kasutame nutiseadmeid tööks ja meelelahutuseks keskmiselt kaheksa tundi päevas ehk suurema osa ärkveloleku ajast ja seda seitse päeva nädalas. Uuringud ütlevad, et inimesed koormavad oma selga sellega kumulatiivselt 700–1400 tundi aastas. Rääkides noortest ja kooliõpilastest, siis veel rohkem – keskmiselt 5000 tundi aastas.

Sellel on selge mõju ka meie tervisele. Peavalud, kaela ja õlavöötme piirkonna lihaste pingevalud, unehäired, väsimus, stress – neid sümptomeid on kogenud pea 60 protsenti kontoritöötajatest.

Keskmise inimese pea kaalub 4–6 kilo. Nii et iga päev püüame oma keha tipus hoida tasakaalus keeglikuuliga võrdset raskust. Mis juhtub meie kehaga, kui me oma pead ette kallutame, et vaadata näiteks oma nutitelefoni? Meie pea asendist sõltub kogu meie keha asend. Kui teie pea on õlgadest eespool, siis kaelalihased ja ülaselg peavad oluliselt rohkem töötama, et seda üleval hoida.

Näiteks pea 15-kraadine pea ettekallutus suurendab lülisambale avaldatavat koormust 13,5 kilogrammi võrra, 45 kraadi aga juba 25 kilogrammi võrra. Seega piltlikult öeldes kanname me päevas tundide kaupa oma turjal kaheksa-aastast last.

Halb kehahoid on üks peamisi ülaselja ja kaelavalude levinumaid põhjustajaid. Pea ette kallutamisel reageerib keha automaatselt suurenenud raskusele kompensatoorse õlgade üles viimsega ja ette toomisega, kaela nõgususe suurenemisega ning ülaselja liigse kumerdumisega.

Halva kehahoiaku pikemajalisest kasutamisel saab aju pidevalt vale signaali ning aja möödudes hakkab ebakorrektne kehahoiak tunduma meile normaalsena. Sellises olukorras muutub oma kehaasendi teadlik korrigeerimine raskeks, sest lihasmälu kaudu on asend salvestatud ning kustutatud mälust kogemus õigest kehaasendist. Selle tulemusel suurenevad kaela-, selja- ning õlapiirkonna luu- ja lihaskonna vaevused ning pikema perioodi vältel tekkivad strukturaalsed pöördumatud muutused .

Lisaks eeltoodule vähendab halb kehahoiak kopsumahtu ligikaudu 30 protsenti. See põhjustab meie organismi kudede verevarustuse ja ainevahetuse halvenemist.

Kuidas homo computerus'e sündroomi peletada?

  • Tõstke oma pilk kõrgemale. Silmade asendi muutmine muudab ka meie pea ning keha asendit – korrigeeri oma arvuti monitori kõrgust ning tööasendit. Nutivahendit kasutades tõsta see silmade kõrgusele.
  • Tehke puhkepause soovitatavalt iga 30 minuti järel 90 sekundiks – selleks võid oma töövahendisse alla laadida programmi, mis tuletab sulle meelde, et aeg on ennast liigutada.
  • Leidke vähemalt kaks korda päevas aega harjutuste tegemiseks:
    1) Istudes sirge seljaga või seistes kallutage oma pead ja proovige puudutada oma kõrvaga õlga .
    2) Pöörake pead kord paremale ja siis vasakule .
    3) Kaelalihaste tugevdamiseks suruge käega otsmikule ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet kuus sekundit .
    4) Suruge käega kuklale ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet taas kuus sekundit .
    5) Asetage käed kuklale ja sirutage ennast või viies käed sirgelt kõrvale vibutage neid kergelt taha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.