Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi? ({{commentsTotal}})

Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak.

Me kasutame nutiseadmeid tööks ja meelelahutuseks keskmiselt kaheksa tundi päevas ehk suurema osa ärkveloleku ajast ja seda seitse päeva nädalas. Uuringud ütlevad, et inimesed koormavad oma selga sellega kumulatiivselt 700–1400 tundi aastas. Rääkides noortest ja kooliõpilastest, siis veel rohkem – keskmiselt 5000 tundi aastas.

Sellel on selge mõju ka meie tervisele. Peavalud, kaela ja õlavöötme piirkonna lihaste pingevalud, unehäired, väsimus, stress – neid sümptomeid on kogenud pea 60 protsenti kontoritöötajatest.

Keskmise inimese pea kaalub 4–6 kilo. Nii et iga päev püüame oma keha tipus hoida tasakaalus keeglikuuliga võrdset raskust. Mis juhtub meie kehaga, kui me oma pead ette kallutame, et vaadata näiteks oma nutitelefoni? Meie pea asendist sõltub kogu meie keha asend. Kui teie pea on õlgadest eespool, siis kaelalihased ja ülaselg peavad oluliselt rohkem töötama, et seda üleval hoida.

Näiteks pea 15-kraadine pea ettekallutus suurendab lülisambale avaldatavat koormust 13,5 kilogrammi võrra, 45 kraadi aga juba 25 kilogrammi võrra. Seega piltlikult öeldes kanname me päevas tundide kaupa oma turjal kaheksa-aastast last.

Halb kehahoid on üks peamisi ülaselja ja kaelavalude levinumaid põhjustajaid. Pea ette kallutamisel reageerib keha automaatselt suurenenud raskusele kompensatoorse õlgade üles viimsega ja ette toomisega, kaela nõgususe suurenemisega ning ülaselja liigse kumerdumisega.

Halva kehahoiaku pikemajalisest kasutamisel saab aju pidevalt vale signaali ning aja möödudes hakkab ebakorrektne kehahoiak tunduma meile normaalsena. Sellises olukorras muutub oma kehaasendi teadlik korrigeerimine raskeks, sest lihasmälu kaudu on asend salvestatud ning kustutatud mälust kogemus õigest kehaasendist. Selle tulemusel suurenevad kaela-, selja- ning õlapiirkonna luu- ja lihaskonna vaevused ning pikema perioodi vältel tekkivad strukturaalsed pöördumatud muutused .

Lisaks eeltoodule vähendab halb kehahoiak kopsumahtu ligikaudu 30 protsenti. See põhjustab meie organismi kudede verevarustuse ja ainevahetuse halvenemist.

Kuidas homo computerus'e sündroomi peletada?

  • Tõstke oma pilk kõrgemale. Silmade asendi muutmine muudab ka meie pea ning keha asendit – korrigeeri oma arvuti monitori kõrgust ning tööasendit. Nutivahendit kasutades tõsta see silmade kõrgusele.
  • Tehke puhkepause soovitatavalt iga 30 minuti järel 90 sekundiks – selleks võid oma töövahendisse alla laadida programmi, mis tuletab sulle meelde, et aeg on ennast liigutada.
  • Leidke vähemalt kaks korda päevas aega harjutuste tegemiseks:
    1) Istudes sirge seljaga või seistes kallutage oma pead ja proovige puudutada oma kõrvaga õlga .
    2) Pöörake pead kord paremale ja siis vasakule .
    3) Kaelalihaste tugevdamiseks suruge käega otsmikule ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet kuus sekundit .
    4) Suruge käega kuklale ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet taas kuus sekundit .
    5) Asetage käed kuklale ja sirutage ennast või viies käed sirgelt kõrvale vibutage neid kergelt taha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: