Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi? ({{commentsTotal}})

Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak.

Me kasutame nutiseadmeid tööks ja meelelahutuseks keskmiselt kaheksa tundi päevas ehk suurema osa ärkveloleku ajast ja seda seitse päeva nädalas. Uuringud ütlevad, et inimesed koormavad oma selga sellega kumulatiivselt 700–1400 tundi aastas. Rääkides noortest ja kooliõpilastest, siis veel rohkem – keskmiselt 5000 tundi aastas.

Sellel on selge mõju ka meie tervisele. Peavalud, kaela ja õlavöötme piirkonna lihaste pingevalud, unehäired, väsimus, stress – neid sümptomeid on kogenud pea 60 protsenti kontoritöötajatest.

Keskmise inimese pea kaalub 4–6 kilo. Nii et iga päev püüame oma keha tipus hoida tasakaalus keeglikuuliga võrdset raskust. Mis juhtub meie kehaga, kui me oma pead ette kallutame, et vaadata näiteks oma nutitelefoni? Meie pea asendist sõltub kogu meie keha asend. Kui teie pea on õlgadest eespool, siis kaelalihased ja ülaselg peavad oluliselt rohkem töötama, et seda üleval hoida.

Näiteks pea 15-kraadine pea ettekallutus suurendab lülisambale avaldatavat koormust 13,5 kilogrammi võrra, 45 kraadi aga juba 25 kilogrammi võrra. Seega piltlikult öeldes kanname me päevas tundide kaupa oma turjal kaheksa-aastast last.

Halb kehahoid on üks peamisi ülaselja ja kaelavalude levinumaid põhjustajaid. Pea ette kallutamisel reageerib keha automaatselt suurenenud raskusele kompensatoorse õlgade üles viimsega ja ette toomisega, kaela nõgususe suurenemisega ning ülaselja liigse kumerdumisega.

Halva kehahoiaku pikemajalisest kasutamisel saab aju pidevalt vale signaali ning aja möödudes hakkab ebakorrektne kehahoiak tunduma meile normaalsena. Sellises olukorras muutub oma kehaasendi teadlik korrigeerimine raskeks, sest lihasmälu kaudu on asend salvestatud ning kustutatud mälust kogemus õigest kehaasendist. Selle tulemusel suurenevad kaela-, selja- ning õlapiirkonna luu- ja lihaskonna vaevused ning pikema perioodi vältel tekkivad strukturaalsed pöördumatud muutused .

Lisaks eeltoodule vähendab halb kehahoiak kopsumahtu ligikaudu 30 protsenti. See põhjustab meie organismi kudede verevarustuse ja ainevahetuse halvenemist.

Kuidas homo computerus'e sündroomi peletada?

  • Tõstke oma pilk kõrgemale. Silmade asendi muutmine muudab ka meie pea ning keha asendit – korrigeeri oma arvuti monitori kõrgust ning tööasendit. Nutivahendit kasutades tõsta see silmade kõrgusele.
  • Tehke puhkepause soovitatavalt iga 30 minuti järel 90 sekundiks – selleks võid oma töövahendisse alla laadida programmi, mis tuletab sulle meelde, et aeg on ennast liigutada.
  • Leidke vähemalt kaks korda päevas aega harjutuste tegemiseks:
    1) Istudes sirge seljaga või seistes kallutage oma pead ja proovige puudutada oma kõrvaga õlga .
    2) Pöörake pead kord paremale ja siis vasakule .
    3) Kaelalihaste tugevdamiseks suruge käega otsmikule ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet kuus sekundit .
    4) Suruge käega kuklale ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet taas kuus sekundit .
    5) Asetage käed kuklale ja sirutage ennast või viies käed sirgelt kõrvale vibutage neid kergelt taha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.