Ühe minuti loeng: kuidas peletada Homo computeruse sündroomi? ({{commentsTotal}})

Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak.

Me kasutame nutiseadmeid tööks ja meelelahutuseks keskmiselt kaheksa tundi päevas ehk suurema osa ärkveloleku ajast ja seda seitse päeva nädalas. Uuringud ütlevad, et inimesed koormavad oma selga sellega kumulatiivselt 700–1400 tundi aastas. Rääkides noortest ja kooliõpilastest, siis veel rohkem – keskmiselt 5000 tundi aastas.

Sellel on selge mõju ka meie tervisele. Peavalud, kaela ja õlavöötme piirkonna lihaste pingevalud, unehäired, väsimus, stress – neid sümptomeid on kogenud pea 60 protsenti kontoritöötajatest.

Keskmise inimese pea kaalub 4–6 kilo. Nii et iga päev püüame oma keha tipus hoida tasakaalus keeglikuuliga võrdset raskust. Mis juhtub meie kehaga, kui me oma pead ette kallutame, et vaadata näiteks oma nutitelefoni? Meie pea asendist sõltub kogu meie keha asend. Kui teie pea on õlgadest eespool, siis kaelalihased ja ülaselg peavad oluliselt rohkem töötama, et seda üleval hoida.

Näiteks pea 15-kraadine pea ettekallutus suurendab lülisambale avaldatavat koormust 13,5 kilogrammi võrra, 45 kraadi aga juba 25 kilogrammi võrra. Seega piltlikult öeldes kanname me päevas tundide kaupa oma turjal kaheksa-aastast last.

Halb kehahoid on üks peamisi ülaselja ja kaelavalude levinumaid põhjustajaid. Pea ette kallutamisel reageerib keha automaatselt suurenenud raskusele kompensatoorse õlgade üles viimsega ja ette toomisega, kaela nõgususe suurenemisega ning ülaselja liigse kumerdumisega.

Halva kehahoiaku pikemajalisest kasutamisel saab aju pidevalt vale signaali ning aja möödudes hakkab ebakorrektne kehahoiak tunduma meile normaalsena. Sellises olukorras muutub oma kehaasendi teadlik korrigeerimine raskeks, sest lihasmälu kaudu on asend salvestatud ning kustutatud mälust kogemus õigest kehaasendist. Selle tulemusel suurenevad kaela-, selja- ning õlapiirkonna luu- ja lihaskonna vaevused ning pikema perioodi vältel tekkivad strukturaalsed pöördumatud muutused .

Lisaks eeltoodule vähendab halb kehahoiak kopsumahtu ligikaudu 30 protsenti. See põhjustab meie organismi kudede verevarustuse ja ainevahetuse halvenemist.

Kuidas homo computerus'e sündroomi peletada?

  • Tõstke oma pilk kõrgemale. Silmade asendi muutmine muudab ka meie pea ning keha asendit – korrigeeri oma arvuti monitori kõrgust ning tööasendit. Nutivahendit kasutades tõsta see silmade kõrgusele.
  • Tehke puhkepause soovitatavalt iga 30 minuti järel 90 sekundiks – selleks võid oma töövahendisse alla laadida programmi, mis tuletab sulle meelde, et aeg on ennast liigutada.
  • Leidke vähemalt kaks korda päevas aega harjutuste tegemiseks:
    1) Istudes sirge seljaga või seistes kallutage oma pead ja proovige puudutada oma kõrvaga õlga .
    2) Pöörake pead kord paremale ja siis vasakule .
    3) Kaelalihaste tugevdamiseks suruge käega otsmikule ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet kuus sekundit .
    4) Suruge käega kuklale ja proovige avaldada peaga vastupanu. Hoide seda vastusurvet taas kuus sekundit .
    5) Asetage käed kuklale ja sirutage ennast või viies käed sirgelt kõrvale vibutage neid kergelt taha.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.