Professor: fosforiidiuuringuid ei saa jätta ettevõtete kaela ({{commentsTotal}})

TÜ geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.
TÜ geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe. Autor/allikas: Sven Paulus/ Tartu ülikool

Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe nendib, et fosforiidi kaevandamise tasuvusuuringutega seonduvad küsimused on nende ettevõtete hoolde jätmiseks liiga keerukad. Samal ajal pole inimeste ja ühiskonna muutunud suhtumise tõttu põhjust karta, et kaevandamisel hakataks kasutama nn põletatud maa taktikat.

''Väga selge on see, et nii suure mastaabiga nii keerulisi küsimusi ei saa ka kõige parema tahtmise juures, nii suure majandusliku ja sotsiaalpoliitilise mõjuga küsimusi ei saa veeretada ettevõtete kaela. Nende küsimuste lahendamiseks peaks see olema riiklik programm,'' laiendas professor Vikerraadio saates ''Uudis+''.

Analoogselt on riigi enda uurimisorganisatsioonide ja avalik-õiguslike ülikoolide pädevuses kaevandamisega seonduvate seisukohtade kujundamiseks tarviliku läheinformatsiooni kogumine. ''Eestis on olemas inimesed, kes saavad sellega hakkama,'' rõhutas Kirsimäe.

Kuigi professor mõistab enda sõnul täielikult ka inimesi, kes nii fosforiidi kui ka teiste maavarade kaevandamise tõttu muret tunnevad, tõi ta välja, et mitmed kümnete aastate eest väljakujunenud arusaamad on tänaseks iganenud. ''Me oleme väga kinni selles taagas, mis tuleb meiega eelmisest sajandist. Arvan, et me peaksime aru saama, et täna ei ole võimalik enam selline n-ö musta põletatud maa taktika,'' sõnas Kirsimäe.

Näiteks on kõlanud viimasel ajal näited fosforiidi kaevandamisega laastatud Nauru saareriigist. ''See ei ole enam põhimõtteliselt võimalik. /.../ Me ise oleme muutunud, meie tehnoloogia, teadmised on muutunud, et kaevandada. See ei käi ainult fosforiidi kohta, vaid kehtib tegelikult ka kõige lihtsama kruusa-liiva kohta, et kaevandada seda võimalikult väikeste keskkonnamõjudega,'' laiendas professor. Siiski ei tohi kaevandamisse suhtuda ka liiga kergekäeliselt.

''Suvaline maavara kaevandamine on tegelikult väga kompleksne küsimus. Sellesama fosforiidi juures tulebki just sellepärast seda fosforiiti uurida, et me saaksime aru, mis see meile maksma läheb. Mis läheb maksma? Kas see toore kõik oma lisandväärtusega – haruldased muldmetallid, teised elemendid, mis me sealt kätte saame – on piisavalt tasuv selleks, et võtta kasutusele tehnoloogiad ja meetmed näiteks keskkonnamõjude tasumiseks,'' mõtiskles Kirsimäe. Samas ei tohi seejuures ära unustada ka kohalike elanike ja riigi poolt lõigatavat kasu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: