100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnad ({{commentsTotal}})

Mida kujutavad endast rahva seas ka pokudena tuntud tarnad ja mis muudab selle ääretult liigirikka taimeperekonna ainulaadseks? Neil teemadel räägib Tartu ülikooli botaanika osakonna vanemlaborant Mare Toom.

Äsja ilmus sarjas "Eesti elurikkus" TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia väljaandena raamat tarnadest, ühest huvitamast perekonnast taimeriigis. Lõikheinaliste sugukonda kuuluvaid tarnu tunneb rahvas rohkem pokudena, kuigi pokumättaid moodustavad neist üksikud. Pigem iseloomustavad tarnu lõikavad lehed. Tarnade teaduslik nimi Carex tuleneb kreekakeelsest sõnast charaktos, mis viitabki leheservadel olevatele saagjatele hammastele.

Perekond on üks liigirikkamaid maailmas, umbes 2000 tarna liigist on Eestis esindatud ligi 70. Tarnadel on uskumatult palju omapära nii välisehituses kui ka molekulaarsel tasemel. Üheks tähtsamaks omaduseks on tarnade kromosoomide võime katkeda ja liituda uuesti, seetõttu võib kromosoomide arv olla liigisiseselt vägagi varieeruv. Varieeruvus peegeldub ka tarnade välimuses, liiatigi pole neil silmatorkavaid õisi ja see muudab tarnade määramise üsna keeruliseks. Tarnade peamisteks eristustunnusteks on pähikuisse koondunud põisikud.

Tarna põisik on täiesti ainulaadne moodustis - see on kandelehekesest moodustunud kotike, milles asub emakas koos areneva seemnega. Seega on tarnade seeme kahekordselt kaitstud.

Paljudel tarnadel on kooslustes ülitähtis roll. Olles soostunud niitude ja kallaste dominantliikideks, pakuvad tarnad elupaika selgrootutele, pisiimetajatele ja lindudele. Madalsoodes on nad peamised turbamoodustajad. Mõnel liigil on avastatud keskkonda puhastav võime, üksikuid neist on katsetatud ka vähivastaste ravimite loomisel.

Tarnad on paelunud paljusid inimesi. Ka maailmakuulus teadlane Karl Ernst von Baer oli tarnadest lummatud ning tahtis nende süstemaatikat valida oma doktoritöö teemaks. Mõttest tuli loobuda, kuna arstiteaduskonnas polnud selline teemavalik kohane.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: