100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnad ({{commentsTotal}})

Mida kujutavad endast rahva seas ka pokudena tuntud tarnad ja mis muudab selle ääretult liigirikka taimeperekonna ainulaadseks? Neil teemadel räägib Tartu ülikooli botaanika osakonna vanemlaborant Mare Toom.

Äsja ilmus sarjas "Eesti elurikkus" TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia väljaandena raamat tarnadest, ühest huvitamast perekonnast taimeriigis. Lõikheinaliste sugukonda kuuluvaid tarnu tunneb rahvas rohkem pokudena, kuigi pokumättaid moodustavad neist üksikud. Pigem iseloomustavad tarnu lõikavad lehed. Tarnade teaduslik nimi Carex tuleneb kreekakeelsest sõnast charaktos, mis viitabki leheservadel olevatele saagjatele hammastele.

Perekond on üks liigirikkamaid maailmas, umbes 2000 tarna liigist on Eestis esindatud ligi 70. Tarnadel on uskumatult palju omapära nii välisehituses kui ka molekulaarsel tasemel. Üheks tähtsamaks omaduseks on tarnade kromosoomide võime katkeda ja liituda uuesti, seetõttu võib kromosoomide arv olla liigisiseselt vägagi varieeruv. Varieeruvus peegeldub ka tarnade välimuses, liiatigi pole neil silmatorkavaid õisi ja see muudab tarnade määramise üsna keeruliseks. Tarnade peamisteks eristustunnusteks on pähikuisse koondunud põisikud.

Tarna põisik on täiesti ainulaadne moodustis - see on kandelehekesest moodustunud kotike, milles asub emakas koos areneva seemnega. Seega on tarnade seeme kahekordselt kaitstud.

Paljudel tarnadel on kooslustes ülitähtis roll. Olles soostunud niitude ja kallaste dominantliikideks, pakuvad tarnad elupaika selgrootutele, pisiimetajatele ja lindudele. Madalsoodes on nad peamised turbamoodustajad. Mõnel liigil on avastatud keskkonda puhastav võime, üksikuid neist on katsetatud ka vähivastaste ravimite loomisel.

Tarnad on paelunud paljusid inimesi. Ka maailmakuulus teadlane Karl Ernst von Baer oli tarnadest lummatud ning tahtis nende süstemaatikat valida oma doktoritöö teemaks. Mõttest tuli loobuda, kuna arstiteaduskonnas polnud selline teemavalik kohane.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.