Magamatus kasvatab nälga sarnaselt kanepile ({{commentsTotal}})

Autor: fauxly/Creative Commons

Unepuuduse all kannatavate inimeste verd uurinud teadlased leiavad, et unenappus näib kasvatavat inimeste söögiisu sarnasel viisil läbi kui kanepi peamine psühhoaktiivne komponent.

Kuigi uuring hõlmas vaid 14 vabatahtlikku, toimus see hästi kontrollitud tingimustes, mis lisab tulemustele hädavajalikku usaldusväärsust. Kahes järgus kokku kaheksa päeva kestnud katse käigus võimaldati neil neljal päeval magada kuni 8,5 tundi ning teistel päevadel neli tundi vähem.

Igal päeval anti uurimisalustele samal kellaajal kellaajast sõltuvalt samu toite. Samuti võeti neilt regulaarsete ajavahemike tagant vereproove. Mõlema katseperioodi neljandal päeval võisid nad süüa aga lisaks ka nii palju suupisteid, kui nad parasjagu tahtsid.

Chicago ülikooli teadlased eesotsas Erin Hanloniga leidsid, et magamatuse mõjul ei langenud uurimisaluste veres leiduva endokannabinoidi 2-AG tase õhtuks sedavõrd madalale kui tavaliselt. Võrreldes päevadega, mil nad korralikult välja magada said, oli selle suhteline sisaldus keskmiselt 30 protsendi võrra kõrgem. Sarnaselt võib aju endokannabinoidsüsteemi mõjutada kanepi suitsetamine.

Erinevus peegeldus otseselt ka inimeste käitumises. Unepuuduse all kannatades sõid kasvas uurimisaluste poolt neljandal päeval söödud suupistete kogukalorsus 400 kalori võrra. Söödud rasva hulk kahekordselt. Ärkvelolekust tingitud energiavajaduse oleks saanud rahuldada süües vaid umbes 70 kalori jagu suupisteid.

Lisaks endokannabinoid 2-AG'le kasvatas unenappus teadlaste sõnul veres leiduva näljahormooni greliini hulka, vähendades samas veres leptiini suhtelist sisaldust. Molekul seondub täiskõhutunde tekkimisega. Töörühm nendib, et ei tea veel täpselt, milliste mehhanismide kaudu unepuudus endokannabinoidsüsteemi mõjutab. Samuti tuleb Hanloni ja tema kolleegide sõnul põhjalikumalt uurida, kas unepuudus seondub ülekaalulisusega just kasvanud näljatunde tõttu.

Uurimus ilmus ajakirjas Sleep.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.