Magamatus kasvatab nälga sarnaselt kanepile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: fauxly/Creative Commons

Unepuuduse all kannatavate inimeste verd uurinud teadlased leiavad, et unenappus näib kasvatavat inimeste söögiisu sarnasel viisil läbi kui kanepi peamine psühhoaktiivne komponent.

Kuigi uuring hõlmas vaid 14 vabatahtlikku, toimus see hästi kontrollitud tingimustes, mis lisab tulemustele hädavajalikku usaldusväärsust. Kahes järgus kokku kaheksa päeva kestnud katse käigus võimaldati neil neljal päeval magada kuni 8,5 tundi ning teistel päevadel neli tundi vähem.

Igal päeval anti uurimisalustele samal kellaajal kellaajast sõltuvalt samu toite. Samuti võeti neilt regulaarsete ajavahemike tagant vereproove. Mõlema katseperioodi neljandal päeval võisid nad süüa aga lisaks ka nii palju suupisteid, kui nad parasjagu tahtsid.

Chicago ülikooli teadlased eesotsas Erin Hanloniga leidsid, et magamatuse mõjul ei langenud uurimisaluste veres leiduva endokannabinoidi 2-AG tase õhtuks sedavõrd madalale kui tavaliselt. Võrreldes päevadega, mil nad korralikult välja magada said, oli selle suhteline sisaldus keskmiselt 30 protsendi võrra kõrgem. Sarnaselt võib aju endokannabinoidsüsteemi mõjutada kanepi suitsetamine.

Erinevus peegeldus otseselt ka inimeste käitumises. Unepuuduse all kannatades sõid kasvas uurimisaluste poolt neljandal päeval söödud suupistete kogukalorsus 400 kalori võrra. Söödud rasva hulk kahekordselt. Ärkvelolekust tingitud energiavajaduse oleks saanud rahuldada süües vaid umbes 70 kalori jagu suupisteid.

Lisaks endokannabinoid 2-AG'le kasvatas unenappus teadlaste sõnul veres leiduva näljahormooni greliini hulka, vähendades samas veres leptiini suhtelist sisaldust. Molekul seondub täiskõhutunde tekkimisega. Töörühm nendib, et ei tea veel täpselt, milliste mehhanismide kaudu unepuudus endokannabinoidsüsteemi mõjutab. Samuti tuleb Hanloni ja tema kolleegide sõnul põhjalikumalt uurida, kas unepuudus seondub ülekaalulisusega just kasvanud näljatunde tõttu.

Uurimus ilmus ajakirjas Sleep.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: