Ühe minuti loeng: kas armastus on ohustatud tunnete liik? ({{commentsTotal}})

Kuidas vormivad ilukirjandus ja teised kunstid tunded ja kired lugudesse, seda uurib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.

Ohu eest, et armastus on ohustatud tunnete liik, hoiatab meid prantsuse filosoof Alain Badiou, kes väidab, et armastust kipuvad tänapäeval asendama sobiva partneri väljaselgitamine suhtlusportaalides ja mittesiduvate naudingute otsingud.

Kuidas aga selgitada asjaolu, et ilukirjanduslikud armastuslood pole põrmugi kaotanud oma populaarsust?

Võtame nendest ühe kuulsama ehk William Shakespeare’i “Romeo ja Julia”. Mida see meile räägib? Seda, et armumine on ettearvamatu, juhuslik kohtumine, mis tekitab sotsiaalselt sobimatu ühenduse ning paiskab seetõttu elu segamini.

“Miks oled Romeo? Sa salga isa, keeldu oma nimest, ” ütleb Julia armsamale ja nende armastus kutsub neid ületama võimatut, taasleiutama elu mitte identiteedi vaid erinevuse vaatepunktist.

Tegemist on omamoodi universaalse kirjandusliku armastuse stenaariumiga, mis kordub eri variatsioonidega lõpmatutes lugudes.

Teine kuulus kirjanduslik armastajate paar, Paolo ja Francesca jutustab Dante Alighieri “Põrgus” oma armumise lugu. See juhtuski siis, kui nad lugesid koos raamatut, mis jutustas ühest teisest ehk Lanceloti ja Guinevere’i armastusloost.

Lugu tekitab siin aga lugu, mida Francesca jutustab Dantele ja Dante omakorda meile.

Kas peaksime sellest järeldama, et kirjanduslik armastus on pelgalt lohutav fiktsioon mis aitab meil taluda tegeliku elu armastusvaesust?

Otse vastupidi – kirjandus pigem võimaldab meil armastust ka päris elus ära tunda. See pole nii, nagu kirjutas Tammsaare, et “tee töö ja näe vaeva, siis tuleb armastus ka”, sest armastus tuleb elus hoopis ootamatu kingitusena. Kuid tööd ja vaeva on vaja küll selleks, et armastuse kingitust hoida ning kestma panna.

Kuidas seda teha, tuleb aga igaühel päris elus ise avastada või leiutada, sest ilukirjandus on selles osas paraku üsna napisõnaline.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.