Ühe minuti loeng: kas armastus on ohustatud tunnete liik? ({{commentsTotal}})

Kuidas vormivad ilukirjandus ja teised kunstid tunded ja kired lugudesse, seda uurib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.

Ohu eest, et armastus on ohustatud tunnete liik, hoiatab meid prantsuse filosoof Alain Badiou, kes väidab, et armastust kipuvad tänapäeval asendama sobiva partneri väljaselgitamine suhtlusportaalides ja mittesiduvate naudingute otsingud.

Kuidas aga selgitada asjaolu, et ilukirjanduslikud armastuslood pole põrmugi kaotanud oma populaarsust?

Võtame nendest ühe kuulsama ehk William Shakespeare’i “Romeo ja Julia”. Mida see meile räägib? Seda, et armumine on ettearvamatu, juhuslik kohtumine, mis tekitab sotsiaalselt sobimatu ühenduse ning paiskab seetõttu elu segamini.

“Miks oled Romeo? Sa salga isa, keeldu oma nimest, ” ütleb Julia armsamale ja nende armastus kutsub neid ületama võimatut, taasleiutama elu mitte identiteedi vaid erinevuse vaatepunktist.

Tegemist on omamoodi universaalse kirjandusliku armastuse stenaariumiga, mis kordub eri variatsioonidega lõpmatutes lugudes.

Teine kuulus kirjanduslik armastajate paar, Paolo ja Francesca jutustab Dante Alighieri “Põrgus” oma armumise lugu. See juhtuski siis, kui nad lugesid koos raamatut, mis jutustas ühest teisest ehk Lanceloti ja Guinevere’i armastusloost.

Lugu tekitab siin aga lugu, mida Francesca jutustab Dantele ja Dante omakorda meile.

Kas peaksime sellest järeldama, et kirjanduslik armastus on pelgalt lohutav fiktsioon mis aitab meil taluda tegeliku elu armastusvaesust?

Otse vastupidi – kirjandus pigem võimaldab meil armastust ka päris elus ära tunda. See pole nii, nagu kirjutas Tammsaare, et “tee töö ja näe vaeva, siis tuleb armastus ka”, sest armastus tuleb elus hoopis ootamatu kingitusena. Kuid tööd ja vaeva on vaja küll selleks, et armastuse kingitust hoida ning kestma panna.

Kuidas seda teha, tuleb aga igaühel päris elus ise avastada või leiutada, sest ilukirjandus on selles osas paraku üsna napisõnaline.

Toimetaja: Marju Himma



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: