Ühe minuti loeng: kas armastus on ohustatud tunnete liik? ({{commentsTotal}})

Kuidas vormivad ilukirjandus ja teised kunstid tunded ja kired lugudesse, seda uurib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.

Ohu eest, et armastus on ohustatud tunnete liik, hoiatab meid prantsuse filosoof Alain Badiou, kes väidab, et armastust kipuvad tänapäeval asendama sobiva partneri väljaselgitamine suhtlusportaalides ja mittesiduvate naudingute otsingud.

Kuidas aga selgitada asjaolu, et ilukirjanduslikud armastuslood pole põrmugi kaotanud oma populaarsust?

Võtame nendest ühe kuulsama ehk William Shakespeare’i “Romeo ja Julia”. Mida see meile räägib? Seda, et armumine on ettearvamatu, juhuslik kohtumine, mis tekitab sotsiaalselt sobimatu ühenduse ning paiskab seetõttu elu segamini.

“Miks oled Romeo? Sa salga isa, keeldu oma nimest, ” ütleb Julia armsamale ja nende armastus kutsub neid ületama võimatut, taasleiutama elu mitte identiteedi vaid erinevuse vaatepunktist.

Tegemist on omamoodi universaalse kirjandusliku armastuse stenaariumiga, mis kordub eri variatsioonidega lõpmatutes lugudes.

Teine kuulus kirjanduslik armastajate paar, Paolo ja Francesca jutustab Dante Alighieri “Põrgus” oma armumise lugu. See juhtuski siis, kui nad lugesid koos raamatut, mis jutustas ühest teisest ehk Lanceloti ja Guinevere’i armastusloost.

Lugu tekitab siin aga lugu, mida Francesca jutustab Dantele ja Dante omakorda meile.

Kas peaksime sellest järeldama, et kirjanduslik armastus on pelgalt lohutav fiktsioon mis aitab meil taluda tegeliku elu armastusvaesust?

Otse vastupidi – kirjandus pigem võimaldab meil armastust ka päris elus ära tunda. See pole nii, nagu kirjutas Tammsaare, et “tee töö ja näe vaeva, siis tuleb armastus ka”, sest armastus tuleb elus hoopis ootamatu kingitusena. Kuid tööd ja vaeva on vaja küll selleks, et armastuse kingitust hoida ning kestma panna.

Kuidas seda teha, tuleb aga igaühel päris elus ise avastada või leiutada, sest ilukirjandus on selles osas paraku üsna napisõnaline.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.