Ühe minuti loeng: mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki poleks? ({{commentsTotal}})

Kas maailmas oleks midagi teisiti, kui poleks Eesti riiki ning milline on Eesti roll maailmas kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel, sellest räägib Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist ja filoloog Marju Kõivupuu.

Paar aastat tagasi esitas ajakirjanik Ulvar Käärt mulle küsimuse, et mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki ei oleks? Tunnistan, et esimese hooga küsimus jahmatas mind, sest niimoodi pole ju üldjuhul kombeks küsida, aga tõepoolest …

Me räägime liig tihti sellest, et Eesti on väike riik, et „ei hõbedat-kulda leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool“, kui meenutada üldtuntud rahvaliku laulu sõnu.
See viljakandev muld kui kujund on sünnitanud siinmaal ärksa meelega inimesi, kes on julgenud läbi aegade omal kombel vastuvoolu ujuda ja panustanud seeläbi nii Eesti ringi sündi, selle kestmisse kui eesti kultuuri, olgu selleks kirjandus, kunst, muusika, rahvakultuur.

Keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse hoidmine kiiresti üleilmastuvas ajas on sama oluline kui haruldaste liikide kaitse ning Eestil on maailma kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel oluline roll. Seetõttu peaksime senisest enam hoolt kandma selle viljaka pinnase eest, mis on sünnitanud näiteks Miina Härma, Arvo Pärdi, Neeme Järvi, Paul Kerese, Marie Underi, Jaan Krossi, Madis Kõivu, Jaan Kaplinski ning teised arvukad meie suurkujud, kelle üle tunneme uhkust. Peame hoolitsema, et see pind saaks väetatud, noored sirguvad anded hoitud ja hoolitsetud, sest meid on vähe ja iga inimene on oluline.

Kümme aastat tagasi valmis kunstitempel Kumu, kohe-kohe avatakse Tartus Eesti rahva muuseum, rahvusraamatukogu ehitamine 1980ndate lõpus kujunes üheks iseseisvuse üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

On arusaamatu, miks me nüüd ja praegu üldse küsime, kas muusika- ja teatriakadeemia vajab oma saali, küsimus on ju selles kui ruttu me selle suudame ehitada. Eesti väärtus on haritud, mõtlevad ja loovad inimesed, Eesti riigi väärtus on noored.

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.