Ühe minuti loeng: mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki poleks? ({{commentsTotal}})

Kas maailmas oleks midagi teisiti, kui poleks Eesti riiki ning milline on Eesti roll maailmas kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel, sellest räägib Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist ja filoloog Marju Kõivupuu.

Paar aastat tagasi esitas ajakirjanik Ulvar Käärt mulle küsimuse, et mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki ei oleks? Tunnistan, et esimese hooga küsimus jahmatas mind, sest niimoodi pole ju üldjuhul kombeks küsida, aga tõepoolest …

Me räägime liig tihti sellest, et Eesti on väike riik, et „ei hõbedat-kulda leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool“, kui meenutada üldtuntud rahvaliku laulu sõnu.
See viljakandev muld kui kujund on sünnitanud siinmaal ärksa meelega inimesi, kes on julgenud läbi aegade omal kombel vastuvoolu ujuda ja panustanud seeläbi nii Eesti ringi sündi, selle kestmisse kui eesti kultuuri, olgu selleks kirjandus, kunst, muusika, rahvakultuur.

Keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse hoidmine kiiresti üleilmastuvas ajas on sama oluline kui haruldaste liikide kaitse ning Eestil on maailma kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel oluline roll. Seetõttu peaksime senisest enam hoolt kandma selle viljaka pinnase eest, mis on sünnitanud näiteks Miina Härma, Arvo Pärdi, Neeme Järvi, Paul Kerese, Marie Underi, Jaan Krossi, Madis Kõivu, Jaan Kaplinski ning teised arvukad meie suurkujud, kelle üle tunneme uhkust. Peame hoolitsema, et see pind saaks väetatud, noored sirguvad anded hoitud ja hoolitsetud, sest meid on vähe ja iga inimene on oluline.

Kümme aastat tagasi valmis kunstitempel Kumu, kohe-kohe avatakse Tartus Eesti rahva muuseum, rahvusraamatukogu ehitamine 1980ndate lõpus kujunes üheks iseseisvuse üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

On arusaamatu, miks me nüüd ja praegu üldse küsime, kas muusika- ja teatriakadeemia vajab oma saali, küsimus on ju selles kui ruttu me selle suudame ehitada. Eesti väärtus on haritud, mõtlevad ja loovad inimesed, Eesti riigi väärtus on noored.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.