Ühe minuti loeng: mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki poleks? ({{commentsTotal}})

Kas maailmas oleks midagi teisiti, kui poleks Eesti riiki ning milline on Eesti roll maailmas kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel, sellest räägib Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, folklorist ja filoloog Marju Kõivupuu.

Paar aastat tagasi esitas ajakirjanik Ulvar Käärt mulle küsimuse, et mis maailmas muutuks, kui Eesti riiki ei oleks? Tunnistan, et esimese hooga küsimus jahmatas mind, sest niimoodi pole ju üldjuhul kombeks küsida, aga tõepoolest …

Me räägime liig tihti sellest, et Eesti on väike riik, et „ei hõbedat-kulda leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool“, kui meenutada üldtuntud rahvaliku laulu sõnu.
See viljakandev muld kui kujund on sünnitanud siinmaal ärksa meelega inimesi, kes on julgenud läbi aegade omal kombel vastuvoolu ujuda ja panustanud seeläbi nii Eesti ringi sündi, selle kestmisse kui eesti kultuuri, olgu selleks kirjandus, kunst, muusika, rahvakultuur.

Keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse hoidmine kiiresti üleilmastuvas ajas on sama oluline kui haruldaste liikide kaitse ning Eestil on maailma kultuurilise mitmekesisuse hoidmisel oluline roll. Seetõttu peaksime senisest enam hoolt kandma selle viljaka pinnase eest, mis on sünnitanud näiteks Miina Härma, Arvo Pärdi, Neeme Järvi, Paul Kerese, Marie Underi, Jaan Krossi, Madis Kõivu, Jaan Kaplinski ning teised arvukad meie suurkujud, kelle üle tunneme uhkust. Peame hoolitsema, et see pind saaks väetatud, noored sirguvad anded hoitud ja hoolitsetud, sest meid on vähe ja iga inimene on oluline.

Kümme aastat tagasi valmis kunstitempel Kumu, kohe-kohe avatakse Tartus Eesti rahva muuseum, rahvusraamatukogu ehitamine 1980ndate lõpus kujunes üheks iseseisvuse üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

On arusaamatu, miks me nüüd ja praegu üldse küsime, kas muusika- ja teatriakadeemia vajab oma saali, küsimus on ju selles kui ruttu me selle suudame ehitada. Eesti väärtus on haritud, mõtlevad ja loovad inimesed, Eesti riigi väärtus on noored.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.