Ürginimesed ei põlanud ära seksi ühegi inimliigiga ({{commentsTotal}})

Tõdemus, et meis kõigis on natuke neandertallast, pole uus. Siberist Altai mägedes surnud neandertalit naise pärilikkusaine viitab nüüd, et nüüdisinimesed ja neandertallased hakkasid seksuaalselt läbi käima juba enam kui 100 000 aasta eest. Tõenäoliselt paaritusid omavahel regulaarselt ka teised maamunal kõndinud inimliigid.

''Näib, et see on pigem reegel kui erand. Taolised juhtumid olid küllaltki sagedased. Seda mitte ainult inimeste ja neandertallaste, vaid ka teise toona elanud inimliigi – denisi inimeste – vahel. Toonane maailm oli tõeliselt ürgne. Mil iganes ringi rändavad hõimud kohtusid, paaritusid nad üksteisega vähemalt mingis ulatuses,'' kummutas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse juhtivaautor Martin Kuhlwilm müüdi, et erinevat liiki inimeste kohtusid lõppesid iga kord veriselt.

Enne neandertali naise pärilikkusaine järjestamist oli antropoloogidel põhjust arvata, et neandertallaste ja nüüdisinimeste vaheline seks päädis esimest korda sigimisvõimelise järeltulija ilmale tulekuga ligikaudu 65 000 aasta eest. Vahetult pärast nüüdisinimeste suuremat väljarännet Aafrikast. ''Genoomis näha olevaks kohtumiseks pidid nad aga väljaspool Aafrikat elama vähem kui 200 000 aastat tagasi, võibolla isegi varem,'' märkis evolutsioonilisele antropoloogiale fokusseeruv bioinformaatik.

Nimelt sarnaneb neandertallaste pärilikkusainest leitud nüüdisinimeste pärilikkusaine kõigile tänapäeval Aafrikas elavatele inimpopulatsioonidele ühepalju. Töö autorid spekuleerivad, et ühise järeltulijaga lõppenud kohtingud aitasid turgutada ida pool elanud neandertallaste geneetilist mitmekesisust. Võrreldes nüüdisinimestega elasid nad hajusamalt. Nende populatsiooni koguarvukus oli inimeste omast ligikaudu kümme korda väiksem.

Siiski on veel vara öelda, kas Altai neandertallase genoomist leitud nüüdisinimese geenid pakkusid neandertallastele evolutsioonilist eelist. Selleks peaks parema ülevaate saama ka mujal elanud ja kunagi inimestega paaritunud neandertallaste populatsioonide genoomist. ''Selle indiviidi puhul seonduvad leitud geenid muu hulgas spermide arenguga. See on küllaltki huvitav, sest just sellega seonduvad erinevused vähendavad hübriidide sigimisvõimet. Võib spekuleerida, et see aitas liikidevahelist lähedust säilitada,'' mõtiskles Kuhlwilm.

Teised inimeste geenid on seotud näiteks immuunsüsteemiga, mis võisid pakkuda samuti potentsiaalselt teatud olukordades evolutsioonilist eelist. Eelnevalt on inimeste ja neandertallaste pärilikkusaine võrdlemisel näidatud, et neandertallaste immuunvastusega seotud geenid võisid aidata nüüdisinimesi vähemalt kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Võimalik, et ka tänapäeval. Samas seonduvad neist mõned ka näiteks allergiate ja depressiooniga.

Kui Aafrikast juba enam kui 100 000 aastat eest välja rännanud nüüdisinimestele viitava reaalsuses ei saa kahelda, on mõneti ebaselgem, kus täpselt Altai naise esivanemad inimestega ühte heitsid. Tõenäoliseks paigaks võib pidada Lähis-Ida. Umbes 80 aasta eest leidsid arheoloogid näiteks Iisraelist inimsäilmeid ja muistiseid, mille vanus ulatub 120 000 aastani.

''Nende kuju on Aafrikas elanud nüüdisinimestele väga sarnane. Sama võib öelda kultuuri kohta – muististe stiil kattub samal ajaperioodil Aafrikast leitutega. Nii eeldame, et nad on suguluses meie poolt tuvastatud inimrühmaga. Paraku pole meil võimalik seda otseselt pärilikkusaine võrdlemise põhjal veel kinnitada ega ümber lükata,'' nentis mees. Seni on peetud aga toonast väljarännet ebaedukaks. Vähemalt ei leia Lähis-Itta jõudnud inimeste geenipärandit teadaolevalt tänapäeva inimestest.

Uute tulemuste põhjal võisid nad aga seega vähemal või rohkemal vormida neandertallaste arengut. Tõenäoliseks võib pidada näiteks stsenaariumi, mille kohaselt said Lähis-Idas nüüdisinimesi kohanud neandertallased sigimisvõimelisi järeltulijaid ja rändasid siis edasi Siberisse idaossa. Seekord juba inimeste pärilikkusainega täiendatud geenipagasiga. Järgmisel korral ristus nüüdisinimeste ja neandertallaste tee sugulises mõttes kinnitatult 50–60 tuhande aasta eest Lähis-Idas ja 40 000 aasta eest Rumeenias. Neandertallaste pärilikkusaine osakaalu põhjal võib lisaks oletada, et neandertallased paaritusid sagedamini tänapäeval Ida-Aasias elavate inimeste esivanematega.

Inimeste, neandertallaste ja denisi inimeste genoomis leiduva pärilikkusaine põhjal võib aga öelda, et neandertallased ja nüüdisinimesed ei piirdunud liikidevahelise suhete edendamisel vaid üksteise seltskonnaga.

Näiteks paaritusid neandertallased ja denisi inimesed arvatavasti 50 000 aasta eest Aasias. Viimased said tõenäoliselt tasuks immuunsüsteemi töös osalevaid geene. Denisi inimesed ei põlanud ära ka nüüdisinimesi. Inimrühma iseloomustavat pärilikkusainet leiab nii Ida-Aasias kui ka Okeaanias elavate inimeste genoomis.

Denisi inimestega on seotud ka üks kõige salapärasemaid seksuaalseid kohtumisi. Genoomis leiab jälgi arhailisest tundamatule inimrühmale kuuluvast pärilikkusainest. Laiemat tunnustust on kogunud hüpotees, mille kohaselt lahkus see Aafrikast umbes miljoni aasta eest, tegu võis olla näiteks Indoneesia aladel elanud Homo erectuse populatsiooniga.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.