100 sekundi video: ideelabor kasvatab ettevõtlust ({{commentsTotal}})

Millega tegeleb Tartu ülikooli Ideelabor? Miks on oluline, et teadmistemahuka majanduse poole pürgivas Eestis saaksid ettevõtteid asutavad tudengid praktilise “käed-külge” kogemuse? Teemat avas lähemalt TÜ Ideelabori juht Maret Ahonen.

Tartu ülikooli Ideelabori suurem eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse üldisele konkurentsivõime tõusule. Kuna aga targa majandusega riik vajab tarku ja ettevõtlikke inimesi, siis on Ideelabor kohaks, kus noored saavad endas arendada ettevõtlikkust ja saavad ka praktilisi kogemusi sellest, kuidas oma idee ärimudeliks vormida. Seega on TÜ Ideelabor ettevõtlike inimeste taimelava, kus suurt rõhku pannakse praktilisele õppele ehk nö käed-külge õppele ning kogemuse saamisele.

Maret Ahoneni sõnul on oluline, et noored inimesed saaksid teadmised ja oskused sellest, kuidas nö päris elus või ettevõtte elus süsteemid toimivad ja kuidas sealjuures ise endale oma ettevõte luua ning see edukaks ja kasvavaks ettevõtteks muuta. “Me arvame, et kui tudeng selle ühe semestri jooksul käib läbi meie programmi ja omandab oskused ettevõtlusest ja temas kasvab ka enesekindlus olla ettevõtlik ja enda ettevõte kunagi asutada, siis hakkab ta oma teadusvaldkonnas märkama ka võimalusi, kuidas mingeid uurimistulemusi võiks kommertsialiseerida.”

Lisaks seminaridele ja töötubadele on Ideelaboris igale tiimile oma mentor ehk ettevõtja või idufirma asutaja, kes annab tiimile täpsemalt nõu. Peale selle on olemas ka Protokeskus, mis tähendab, et tiimid saavad erinevates ülikooli laborites või Protokeskuse toel oma ideid prototüübiks ehitada.

Ahoneni sõnul tegutseb Ideelabor viiendat aastat ning on ise üks näide start-upist, mis proovib erinevaid viise, kuidas kõige paremini oma teadmisi tudengitele edastada. Teadmispõhiste ideede elluviimine on aja- ja ressursimahukas, ent Ahonen usub, et kui anda inimestele oskused ja võimed märgata ideid, mida ellu viia, siis on Ideelabor oma eesmärgi juba saavutanud.

“Maailmamuutvate ideede rakendamine võtab natukene aega, aga olen märganud, et meie juures läinud inimesi võib kohata erinevate start-up hackathonidel ja erinevatel üritustel ja ka meie Vega fondi kaudu on mitmed saanud tuule tiibadesse. Kas või näiteks Relade, mis on taaskasutatava pesupulbri arendusmeeskond," lausus Ahonen.



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.