Ühe minuti loeng: rattaässaks saamiseks tuleb sadulast astuda ({{commentsTotal}})

Tallinna ülikooli spordipedagoogika teadur Indrek Rannama nendib seekordses ''Ühe Minuti Loengus'', et mugavamaks rattasõiduks ja sooritusvõime parandamiseks ei piisa vaid intensiivsest treeningust, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka ratta õigele seadistusele ja täiendavatele harjutustele.

Öeldakse, et jalgrattasõit on lihtne ja kes on selle omandanud, see ei unusta seda elu lõpuni. Rattasõit ongi lihtne kuni hetkeni, kui me soovime sõita väga kiiresti või mõõdukal kiirusel võimalikult kaua. Sellega kaasnevad kõrgendatud nõuded meie kehale, millega kohanemiseks treenivad tippratturid sadu tunde ning läbivad tuhandeid kilomeetreid aastas.

Kuid kas rattal kiireks ja vastupidavaks saamiseks piisab ainult rattasõidu treenimisest? Kes on pidanud pikemat aega rattaga sõitma, see teab, et sellega võib kaasneda väsimus ja valu seljas, kätes jalgades ja mujalgi. Erinevalt enamikust liikumisviisidest on jalgratturi liikumisulatus oluliselt piiratud, kuna sõitja on rattaga pidevalt kontaktis viie tugipunktiga kaudu: juhtraud, pedaalid ja sadul. Nende kontaktpunktide omavaheline paiknemine määrab ära meie kehaasendi rattal ja sellest tulenevalt koormuse meie keha erinevatele piirkondadele ja tööd tegevatele lihasrühmadele.

Näiteks sadula kõrgus määrab ära meie jalalihaste jõupotentsiaali rakendumise läbi pedaalide jalgratta liikumisse. Kui sadul on väga kõrge, siis kaasneb sellega liigne surve istmikule ning ülemäärane pinge reie tagakülje- ja seljalihastesse. Liialt madal sadula asend tingib ülekoormust reie eeskülje lihastes ja tihti ka valulikkust põlvedes. Sadula liigutamine ette või juhtraua liigne langetamine nihutavad kere raskust kätele ning sellega kaasneb sageli käte väsimine ning pinged kaela- ja õlavöötmes.

Nagu iga koostöö puhul, ei piisa ka rattasõidus ainult ratta sõitja järgi seadistamisest – ka jalgrattur peab tegema pingutusi asendiga kohanemiseks. Kuid see ei tähenda ainult sõitmist jalgrattal - pelgalt rattasõidu treeningutega piirdumine võib keha kohanemisreservi hoopis vähendada, seda just rattasõidus kasutuses olevate lihasrühmade tugevnemise ning toetavate, asendit hoidvate lihaste lühenemise ja nõrgenemise tõttu.

Meie uuringud Eesti tippratturitega on näidanud, et peale võistlushooaja lõppu on ratturite tugilihaskonna seisund funktsionaalselt üsna madal ning kere ja vaagnavöötme suunatud treeningute abil on mõne kuuga võimalik tõsta maksimaalset spurdivõimekust ning liigutuslikku mehhaanilist efektiivsust kuni kümme protsenti.

Seega kiiremaks ratturiks saamiseks ei piisa ainult kalli jalgratta ostmisest ja sellel pikki tunde veetmisest. Vaja on see ka endale sobivaks sättida ning 2–3 korda nädalas 15–20 minutit tegeleda tugilihaseid tugevdavate harjutustega. See tagab lisaks kiiremale sõidule ka mugavama ja vaevustevabama liikumise.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: