Ühe minuti loeng: rattaässaks saamiseks tuleb sadulast astuda ({{commentsTotal}})

Tallinna ülikooli spordipedagoogika teadur Indrek Rannama nendib seekordses ''Ühe Minuti Loengus'', et mugavamaks rattasõiduks ja sooritusvõime parandamiseks ei piisa vaid intensiivsest treeningust, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka ratta õigele seadistusele ja täiendavatele harjutustele.

Öeldakse, et jalgrattasõit on lihtne ja kes on selle omandanud, see ei unusta seda elu lõpuni. Rattasõit ongi lihtne kuni hetkeni, kui me soovime sõita väga kiiresti või mõõdukal kiirusel võimalikult kaua. Sellega kaasnevad kõrgendatud nõuded meie kehale, millega kohanemiseks treenivad tippratturid sadu tunde ning läbivad tuhandeid kilomeetreid aastas.

Kuid kas rattal kiireks ja vastupidavaks saamiseks piisab ainult rattasõidu treenimisest? Kes on pidanud pikemat aega rattaga sõitma, see teab, et sellega võib kaasneda väsimus ja valu seljas, kätes jalgades ja mujalgi. Erinevalt enamikust liikumisviisidest on jalgratturi liikumisulatus oluliselt piiratud, kuna sõitja on rattaga pidevalt kontaktis viie tugipunktiga kaudu: juhtraud, pedaalid ja sadul. Nende kontaktpunktide omavaheline paiknemine määrab ära meie kehaasendi rattal ja sellest tulenevalt koormuse meie keha erinevatele piirkondadele ja tööd tegevatele lihasrühmadele.

Näiteks sadula kõrgus määrab ära meie jalalihaste jõupotentsiaali rakendumise läbi pedaalide jalgratta liikumisse. Kui sadul on väga kõrge, siis kaasneb sellega liigne surve istmikule ning ülemäärane pinge reie tagakülje- ja seljalihastesse. Liialt madal sadula asend tingib ülekoormust reie eeskülje lihastes ja tihti ka valulikkust põlvedes. Sadula liigutamine ette või juhtraua liigne langetamine nihutavad kere raskust kätele ning sellega kaasneb sageli käte väsimine ning pinged kaela- ja õlavöötmes.

Nagu iga koostöö puhul, ei piisa ka rattasõidus ainult ratta sõitja järgi seadistamisest – ka jalgrattur peab tegema pingutusi asendiga kohanemiseks. Kuid see ei tähenda ainult sõitmist jalgrattal - pelgalt rattasõidu treeningutega piirdumine võib keha kohanemisreservi hoopis vähendada, seda just rattasõidus kasutuses olevate lihasrühmade tugevnemise ning toetavate, asendit hoidvate lihaste lühenemise ja nõrgenemise tõttu.

Meie uuringud Eesti tippratturitega on näidanud, et peale võistlushooaja lõppu on ratturite tugilihaskonna seisund funktsionaalselt üsna madal ning kere ja vaagnavöötme suunatud treeningute abil on mõne kuuga võimalik tõsta maksimaalset spurdivõimekust ning liigutuslikku mehhaanilist efektiivsust kuni kümme protsenti.

Seega kiiremaks ratturiks saamiseks ei piisa ainult kalli jalgratta ostmisest ja sellel pikki tunde veetmisest. Vaja on see ka endale sobivaks sättida ning 2–3 korda nädalas 15–20 minutit tegeleda tugilihaseid tugevdavate harjutustega. See tagab lisaks kiiremale sõidule ka mugavama ja vaevustevabama liikumise.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.