Neandertallaste pärilikkusaine mõjutab inimeste tervist ({{commentsTotal}})

Nüüdisinimene ja neandertaallane.
Nüüdisinimene ja neandertaallane. Autor/allikas: Michael Smeltzer/Vandebildti ülikool

Inimgenoomis leiduva neandertallaste pärilikkusaine paiknemist nüüdisajal elavate inimeste terviseandmetega kõrvutanud teadlased järeldavad, et osa võõrast DNA-st seostub erinevate haiguslike seisundite, näiteks vere liigse hüübivuse, healoomuliste nahakasvajate ja nikotiinisõltuvusega.

''Mitmed geenivariandid on hoolimata oma evolutsioonilisest päritolust ja ajalisest kontekstist mõnest küljest kasulikud, kuid samal ka teistel põhjustel kahjulikud. Näiteks üks jupp neandertallaste DNA-d soodustab vere hüübimist ja oleks olnud kasulik meie esivanematele. Nüüdisajal kasvatab see aga infarkti, iseenesliku abordi ja veresoonte emboolia riski,'' selgitas uurimuse kaasautor Tony Capra, Ameerika Ühendriikides asuva Vanderbildti ülikooli evolutsioonilise ja arvutusliku genoomika labori juhtivteadur.

Sellegipoolest on eelnevates uuringutes leitud, et inimgenoomi mõnedest piirkondadest ei leia neandertallaste pärilikkusainet üldse. Teiste sõnadega vähendas see järglaste saamise võimekust või üldist eluiga sedavõrd palju, et oli suisa kahjulik ja eemaldati nüüdisinimeste genoomist väga kiiresti.

Keskmiselt moodustab neandertallaste pärilikkusaine Aafrikast väljaspool elavate inimeste genoomist tänu tõenäoliselt mitmele kümnete tuhandete aastate eest asetleidnud paaritumistele üks kuni viis protsenti. Tunnustatud hüpoteesi kohaselt oli neandertallastel aega koguda kõrgematel laiustel elamist soodustavaid geenimutatsioone sadu tuhandeid aastaid, misläbi neid välja ei roogitud. ''See tekitab aga mitmeid huvitavaid küsimusi, nagu näiteks millist mõju avaldab pärilikkusaine meie bioloogiale tänapäeval,'' lisas Capra.

Töörühm sedastab hoolikalt, et nende poolt vaatluse alla võetud neandertallaste DNA ei muuda otseselt geenide ülesandeid ega nende poolt kodeeritavaid valke. ''Selle asemel näivad need mõjutavat seda, millal ja kus avalduvad ''inimeste enda'' geenid,'' rõhutas juhtivteadur. Nõnda erineb Capra ja ta kolleegide töö eelnevatest uurimustest, kus on uuritud genoomi tervikuna, kuid mitte täielikult. Kokku seati neandertallasi iseloomustava pärilikkusaine silmitsi 1689 haiguse ja tunnusega, võttes aluseks 28 000 vabatahtliku DNA-proovid ja terviseandmed.

Ootuspäraselt leidsid Capra ja ta kolleegid, et neandertallaste pärilikkusaine seostus mitmete omal ajal kasuks tulnud fenotüüpidega, mis võivad olla aga teatud tingimustel kahjulik. Lisaks vere liiga heale hüübimisele võib välja tuua näiteks seose seniilse keratoosiga ehk enamasti päikese tekitatava paksu ja kestendava nahaga. Sagedamini kannatavad selle all heledanahalisemad inimesed. ''Peale nende leidsime aga ka mitmeid seoseid neandertallaste DNA ning psühhiaatriliste ja neuroloogiliste fenotüüpide nagu depressiooni ja nikotiinisõltuvuse vahel,'' märkis juhtivteadur.

Neandertallaste pärilikkusaine mõjul kasvav suhteline risk millessegi haigestuda on siiski suhteliselt väike. Näiteks seniilse keratoosi puhul selgitab see riskist 2,5 protsenti, infarkti ja depressiooni riskist aga vastavalt 1,4 ja ühe protsendi. Tujuhäirete ja ülekaalulisuse puhul saab rääkida 0,7st ja 0,4st protsendist.

Kindlasti ei saa tulemustest aga näiteks järeldada, et neandertallased kannatasid sagedamini depressiooni käes. ''Tegu on väga keeruka haigusega, mille täpseid tekkepõhjuseid me veel hästi ei mõista. Meil ei pruugi olla isegi võimalik 50 000 aasta eest depressioonist kui haiguslikust seisundist rääkida. Pealegi leidsime, et umbes sama paljud regioonid hoopis vähendavad vastavat riski,'' lisas Capra.

Siiski oletab ta kolleegidega, et vastavate mutatsioonide ja pärilikkusaine lõikude uurimine võiks aidata paremini mõista, mis tujuhäireid ja depressiooni vallandavad.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.