Disainerrakkude arendamiseks loodud keskusega liitunud teadlane loob rakuvabrikuid   ({{commentsTotal}})

Dr Petri-Jaan Lahtvee Autor: Marko Söönurm

Euroopa Komisjoni ERA Chair meetmest saadud 2,6 miljoni euro suuruse toetuse abil loodud Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses alustab tööd rahvusvahelise kogemusega dr Petri-Jaan Lahtvee, kellega koos plaanitakse luua disainitud rakuvabrikuid, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

Mullu suvel sai Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog Euroopas hinnatud grandi European Research Area fondilt. Euroopa teadusruumi õppetoolide ERA Chair projekti rahade eest alustati Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuse ning meeskonna loomist. Eesmärk oli palgata keskusesse teadustööd tegema kõrgetasemelise sünteetilise bioloogia taustaga spetsialiste või terve spetsialistide meeskond.

Jaanuaris 2016 valiti sünteetilise bioloogia ERA Chair ametikohale dr Petri-Jaan Lahtvee, kes kaitses doktorikraadi 2012. aastal Tallinna tehnikaülikoolis. Samal aastal suundus ta järeldoktorantuuri Chalmers tehnikaülikooli Rootsis, kus sünteetilise ja süsteemide bioloogia grupis oli tema peamine uurimisvaldkond mitmetasemelise pärmi stressi-vastuste uurimine, et luua tööstuslikule stressile vähem vastuvõtlikke pärmi rakke.

Sünteetilise bioloogia ametikohal keskendub Lahtvee tööstuslikule biotehnoloogiale. Kasutades meetodeid sünteetilisest bioloogiast ning geneetikast, plaanitakse konstrueerida de novo disainitud rakuvabrikud, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

“Sünteetiline bioloogia on võrdlemisi uus teadusharu, mille eesmärk on disainida uute funktsioonidega rakke ja organisme. Meie plaan selles vallas on luua rakke, mis suudavad toota kemikaale. Otseseks teaduslikuks eesmärgiks on disainida tagasiside mehhanismil toimivaid molekulaarseid rakkude ainevahetuse ümberlülitusmehhanisme, mis ei ole antud organismile omapärased, kuid aitavad juhtida rakkude ainevahetust soovitud suunas”, kirjeldas Lahtvee. Ta lisas, et nende eesmärk on disainida ja kasutada selliseid molekulaarseid lüliteid, et toota erinevaid kemikaale nagu biokütused, toidulisandid ja ravimid.

Lisaks rakkude disainile keskendub grupp teadlasi alusteaduslikele küsimustele molekulaarbioloogias. Grupi lahendada on küsimused, kuidas on reguleeritud erinevate valkude tootmine, kuidas seda tõhusamalt optimeerida ning kuidas energia vaatepunktist luua tõhusamaid rakke. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi initsiatiivil alguse saanud sünteetilise bioloogia keskus koondab uurimisgruppe üle ülikooli, kelle peamiseks ühendavaks eesmärgiks on olemasoleva biotehnoloogiaalase ekspertiisi rakendamine sünteetiliste rakkude ja organismide disainiks.

Keskuse üheks kitsamaks fookuseks on disainerrakkudel baseeruvate rakuvabrikute arendamine. Plaan on luua biokemikaale ja ravimeid tootvaid mikroobitüvesid, mis areneks uueks jätkusuutliku biotöötluse sektoriks ja annaks tulevikus suure panuse Eesti keemiatööstusele. Eesmärk on asendada praegust põlevkivil baseeruvat keemiatööstust jätkusuutliku biotöötlusega biokemikaalide tootmiseks.

Loe lähemalt sünteetilise bioloogia keskuse kohta TÜ kodulehelt.

Toimetaja: Sven Paulus. Tartu ülikool



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.