Disainerrakkude arendamiseks loodud keskusega liitunud teadlane loob rakuvabrikuid   ({{commentsTotal}})

Dr Petri-Jaan Lahtvee
Dr Petri-Jaan Lahtvee Autor/allikas: Marko Söönurm

Euroopa Komisjoni ERA Chair meetmest saadud 2,6 miljoni euro suuruse toetuse abil loodud Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses alustab tööd rahvusvahelise kogemusega dr Petri-Jaan Lahtvee, kellega koos plaanitakse luua disainitud rakuvabrikuid, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

Mullu suvel sai Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog Euroopas hinnatud grandi European Research Area fondilt. Euroopa teadusruumi õppetoolide ERA Chair projekti rahade eest alustati Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuse ning meeskonna loomist. Eesmärk oli palgata keskusesse teadustööd tegema kõrgetasemelise sünteetilise bioloogia taustaga spetsialiste või terve spetsialistide meeskond.

Jaanuaris 2016 valiti sünteetilise bioloogia ERA Chair ametikohale dr Petri-Jaan Lahtvee, kes kaitses doktorikraadi 2012. aastal Tallinna tehnikaülikoolis. Samal aastal suundus ta järeldoktorantuuri Chalmers tehnikaülikooli Rootsis, kus sünteetilise ja süsteemide bioloogia grupis oli tema peamine uurimisvaldkond mitmetasemelise pärmi stressi-vastuste uurimine, et luua tööstuslikule stressile vähem vastuvõtlikke pärmi rakke.

Sünteetilise bioloogia ametikohal keskendub Lahtvee tööstuslikule biotehnoloogiale. Kasutades meetodeid sünteetilisest bioloogiast ning geneetikast, plaanitakse konstrueerida de novo disainitud rakuvabrikud, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

“Sünteetiline bioloogia on võrdlemisi uus teadusharu, mille eesmärk on disainida uute funktsioonidega rakke ja organisme. Meie plaan selles vallas on luua rakke, mis suudavad toota kemikaale. Otseseks teaduslikuks eesmärgiks on disainida tagasiside mehhanismil toimivaid molekulaarseid rakkude ainevahetuse ümberlülitusmehhanisme, mis ei ole antud organismile omapärased, kuid aitavad juhtida rakkude ainevahetust soovitud suunas”, kirjeldas Lahtvee. Ta lisas, et nende eesmärk on disainida ja kasutada selliseid molekulaarseid lüliteid, et toota erinevaid kemikaale nagu biokütused, toidulisandid ja ravimid.

Lisaks rakkude disainile keskendub grupp teadlasi alusteaduslikele küsimustele molekulaarbioloogias. Grupi lahendada on küsimused, kuidas on reguleeritud erinevate valkude tootmine, kuidas seda tõhusamalt optimeerida ning kuidas energia vaatepunktist luua tõhusamaid rakke. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi initsiatiivil alguse saanud sünteetilise bioloogia keskus koondab uurimisgruppe üle ülikooli, kelle peamiseks ühendavaks eesmärgiks on olemasoleva biotehnoloogiaalase ekspertiisi rakendamine sünteetiliste rakkude ja organismide disainiks.

Keskuse üheks kitsamaks fookuseks on disainerrakkudel baseeruvate rakuvabrikute arendamine. Plaan on luua biokemikaale ja ravimeid tootvaid mikroobitüvesid, mis areneks uueks jätkusuutliku biotöötluse sektoriks ja annaks tulevikus suure panuse Eesti keemiatööstusele. Eesmärk on asendada praegust põlevkivil baseeruvat keemiatööstust jätkusuutliku biotöötlusega biokemikaalide tootmiseks.

Loe lähemalt sünteetilise bioloogia keskuse kohta TÜ kodulehelt.

Toimetaja: Sven Paulus. Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.