Disainerrakkude arendamiseks loodud keskusega liitunud teadlane loob rakuvabrikuid   ({{commentsTotal}})

Dr Petri-Jaan Lahtvee
Dr Petri-Jaan Lahtvee Autor/allikas: Marko Söönurm

Euroopa Komisjoni ERA Chair meetmest saadud 2,6 miljoni euro suuruse toetuse abil loodud Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses alustab tööd rahvusvahelise kogemusega dr Petri-Jaan Lahtvee, kellega koos plaanitakse luua disainitud rakuvabrikuid, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

Mullu suvel sai Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog Euroopas hinnatud grandi European Research Area fondilt. Euroopa teadusruumi õppetoolide ERA Chair projekti rahade eest alustati Tartu ülikooli sünteetilise bioloogia keskuse ning meeskonna loomist. Eesmärk oli palgata keskusesse teadustööd tegema kõrgetasemelise sünteetilise bioloogia taustaga spetsialiste või terve spetsialistide meeskond.

Jaanuaris 2016 valiti sünteetilise bioloogia ERA Chair ametikohale dr Petri-Jaan Lahtvee, kes kaitses doktorikraadi 2012. aastal Tallinna tehnikaülikoolis. Samal aastal suundus ta järeldoktorantuuri Chalmers tehnikaülikooli Rootsis, kus sünteetilise ja süsteemide bioloogia grupis oli tema peamine uurimisvaldkond mitmetasemelise pärmi stressi-vastuste uurimine, et luua tööstuslikule stressile vähem vastuvõtlikke pärmi rakke.

Sünteetilise bioloogia ametikohal keskendub Lahtvee tööstuslikule biotehnoloogiale. Kasutades meetodeid sünteetilisest bioloogiast ning geneetikast, plaanitakse konstrueerida de novo disainitud rakuvabrikud, et arendada jätkusuutlikku biokemikaalide tootmist.

“Sünteetiline bioloogia on võrdlemisi uus teadusharu, mille eesmärk on disainida uute funktsioonidega rakke ja organisme. Meie plaan selles vallas on luua rakke, mis suudavad toota kemikaale. Otseseks teaduslikuks eesmärgiks on disainida tagasiside mehhanismil toimivaid molekulaarseid rakkude ainevahetuse ümberlülitusmehhanisme, mis ei ole antud organismile omapärased, kuid aitavad juhtida rakkude ainevahetust soovitud suunas”, kirjeldas Lahtvee. Ta lisas, et nende eesmärk on disainida ja kasutada selliseid molekulaarseid lüliteid, et toota erinevaid kemikaale nagu biokütused, toidulisandid ja ravimid.

Lisaks rakkude disainile keskendub grupp teadlasi alusteaduslikele küsimustele molekulaarbioloogias. Grupi lahendada on küsimused, kuidas on reguleeritud erinevate valkude tootmine, kuidas seda tõhusamalt optimeerida ning kuidas energia vaatepunktist luua tõhusamaid rakke. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi initsiatiivil alguse saanud sünteetilise bioloogia keskus koondab uurimisgruppe üle ülikooli, kelle peamiseks ühendavaks eesmärgiks on olemasoleva biotehnoloogiaalase ekspertiisi rakendamine sünteetiliste rakkude ja organismide disainiks.

Keskuse üheks kitsamaks fookuseks on disainerrakkudel baseeruvate rakuvabrikute arendamine. Plaan on luua biokemikaale ja ravimeid tootvaid mikroobitüvesid, mis areneks uueks jätkusuutliku biotöötluse sektoriks ja annaks tulevikus suure panuse Eesti keemiatööstusele. Eesmärk on asendada praegust põlevkivil baseeruvat keemiatööstust jätkusuutliku biotöötlusega biokemikaalide tootmiseks.

Loe lähemalt sünteetilise bioloogia keskuse kohta TÜ kodulehelt.

Toimetaja: Sven Paulus. Tartu ülikool



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: