Ühe minuti loeng: ühisvaratragöödia ({{commentsTotal}})

Kelle omad on loodusvarad? Selgub, et kõik loodusvarad on mingil kujul seotud ühisvaraga. Kuidas ja mida see endaga kaasa toob, räägib Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse juhataja, jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur

1968. aastal avaldas Gerret Hardin ajakirjas Science artikli “The Tragedy of the Commons” - ühisvaratragöödia. Selles artiklis käsitletakse konfliktsituatsiooni, mis kujuneb isikute vahel, kes kasutavad ühist piiratud loodusvara vaid isklikke huve silmas pidades. Loodusvara kasutaja saab endale tulu, kuid kulud jäävad kanda ühiskonnale.

Gerret Hardin kirjutas artikli ajendatuna üha suuremaks paisuvast rahvaarvust ning taastumatute loodusressursside kasutamisest. Võrreldes Hardini artikli kirjutamise ajaga on rahvaarv maakeral pea kolmekordistunud ning on mõistetud, et inimkonna heaolu ei ohusta mitte niivõrd taastumatute loodusvarade otsa lõppemine, kuivõrd loodusvarade nagu kliima, puhas vesi, bioloogiline mitmekesisus, olukord.

Näiteks atmosfäär on kõigi Maal elavate ühine vara, mida ei saa enda omaks kuulutada ükski isik, firma ega riik. Fossiilsete kütuste kasutamisega on mitmed maad ja rahvad oluliselt parandanud oma elujärge. Kuid nafta, söe või meie oma põlevkivi kasutamine kütusena on muutunud atmosfääri koostis määral, mis on esile kutsunud kliima muutuse, mille tõttu kannatavad kõik Maa elanikud.

Ühisvarana saame käsitleda ka meie metsi. Kuigi metsas kasvavad puud kuuluvad maaomanikule, kellel on võimalus puitu müües teenida tulu. Ebaõigete metsamajanduslike võtete korral, näiteks metsade liigse kuivendamise ja raiumisega või monokultuursete metsamassiivide rajamisega halvendame veekogude seisukorda ja vähendame looduse mitmekesisust. Nende probleemide lahendamise kulud jäävad aga kogu ühiskonna kanda.

Selliselt edasi arutledes jõuaksime peagi tõdemuseni, et kõik loodusvarad on mingil kujul seotud ühisvaraga. Ühiskondadel, mis soovivad tegutseda säilenõtkelt, ei jää midagi üle kui ühisvara kasutamist reguleerida kuna ühisvara kontrollimatu kasutamine viib paratamatult tragöödiani.
Keskkonnaprobleemidele ei ole tehnilisi lahendusi, see nõuab põhimõttelist muutust meie moraalis ja hariduses.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.