Ühe minuti loeng: inimtegevuse mõju Eesti järvedele ({{commentsTotal}})

Eesti järved on valdavalt üle 10 000 aasta vanad. Peamiselt on nende arengut mõjutanud seni kliima muutumine. Viimasel ajal on üha suurem roll aga ka inimesel, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia eriala doktorant Annika Mikomägi.

Muutused maakasutuses (metsaraie, kuivenduskraavide rajamine), põllumajandus ja sellest tingitud väetiste tarbimine ning inimasulate reovete sattumine järve – need on peamised järvede antropogeense eutrofikatsiooni põhjustajad.

Esimesed jäljed inimtegevusest, mis on leitud paleolimnoloogiliste uuringute abil Eesti järvesetetest, on üle tuhande aasta vanad. Probleemiks on inimtegevusega kaasnev mõju järve ökosüsteemile aga saanud alles viimase poole sajandi jooksul, kus järvede järjest halvenev seisund toob endaga kaasa mürgiseid vetikaõitsenguid, kalade suremisi ja joogivee kvaliteedi halvenemist.

Hea ülevaate järve ökosüsteemi seisundist annavad järves kasvavad vetikad – nende liigiline koosseis ja rohkus. Vetikatest jääb jälg järvesetetesse, sealhulgas settepigmentide ja süsiniku stabiilsete isotoopide näol. Oma doktoritöös uurin ma nende näitajate muutusi järvesetetes.

Nende abil saame väärtuslikku infot järve seisundi ja selle muutuste kohta ajas tagasi minnes. Saame hinnata, milline on olnud järve seisund enne inimmõju ja kuidas mõjub inimtegevusest tulenev reostus ja kliima soojenemine järvedele.

Kogu maailmas on mõistetud järvede tähtsust ökosüsteemis ning Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga seoses oleme võtnud endale kohustuse tagada järvede hea seisund.

Tegemaks otsuseid, mis tagaksid meie järved hea seisundi tulevikus ja vältida antropogeense eutrofikatsiooniga kaasnevaid keskkonnaprobleeme, on meil vaja uurida ja mõista järves toimunud protsesse minevikus.

Ajalugu on elu õpetaja ˗ "Historia est magistra vitae"!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: