Ühe minuti loeng: inimtegevuse mõju Eesti järvedele ({{commentsTotal}})

Eesti järved on valdavalt üle 10 000 aasta vanad. Peamiselt on nende arengut mõjutanud seni kliima muutumine. Viimasel ajal on üha suurem roll aga ka inimesel, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia eriala doktorant Annika Mikomägi.

Muutused maakasutuses (metsaraie, kuivenduskraavide rajamine), põllumajandus ja sellest tingitud väetiste tarbimine ning inimasulate reovete sattumine järve – need on peamised järvede antropogeense eutrofikatsiooni põhjustajad.

Esimesed jäljed inimtegevusest, mis on leitud paleolimnoloogiliste uuringute abil Eesti järvesetetest, on üle tuhande aasta vanad. Probleemiks on inimtegevusega kaasnev mõju järve ökosüsteemile aga saanud alles viimase poole sajandi jooksul, kus järvede järjest halvenev seisund toob endaga kaasa mürgiseid vetikaõitsenguid, kalade suremisi ja joogivee kvaliteedi halvenemist.

Hea ülevaate järve ökosüsteemi seisundist annavad järves kasvavad vetikad – nende liigiline koosseis ja rohkus. Vetikatest jääb jälg järvesetetesse, sealhulgas settepigmentide ja süsiniku stabiilsete isotoopide näol. Oma doktoritöös uurin ma nende näitajate muutusi järvesetetes.

Nende abil saame väärtuslikku infot järve seisundi ja selle muutuste kohta ajas tagasi minnes. Saame hinnata, milline on olnud järve seisund enne inimmõju ja kuidas mõjub inimtegevusest tulenev reostus ja kliima soojenemine järvedele.

Kogu maailmas on mõistetud järvede tähtsust ökosüsteemis ning Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga seoses oleme võtnud endale kohustuse tagada järvede hea seisund.

Tegemaks otsuseid, mis tagaksid meie järved hea seisundi tulevikus ja vältida antropogeense eutrofikatsiooniga kaasnevaid keskkonnaprobleeme, on meil vaja uurida ja mõista järves toimunud protsesse minevikus.

Ajalugu on elu õpetaja ˗ "Historia est magistra vitae"!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.