Ühe minuti loeng: inimtegevuse mõju Eesti järvedele ({{commentsTotal}})

Eesti järved on valdavalt üle 10 000 aasta vanad. Peamiselt on nende arengut mõjutanud seni kliima muutumine. Viimasel ajal on üha suurem roll aga ka inimesel, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia eriala doktorant Annika Mikomägi.

Muutused maakasutuses (metsaraie, kuivenduskraavide rajamine), põllumajandus ja sellest tingitud väetiste tarbimine ning inimasulate reovete sattumine järve – need on peamised järvede antropogeense eutrofikatsiooni põhjustajad.

Esimesed jäljed inimtegevusest, mis on leitud paleolimnoloogiliste uuringute abil Eesti järvesetetest, on üle tuhande aasta vanad. Probleemiks on inimtegevusega kaasnev mõju järve ökosüsteemile aga saanud alles viimase poole sajandi jooksul, kus järvede järjest halvenev seisund toob endaga kaasa mürgiseid vetikaõitsenguid, kalade suremisi ja joogivee kvaliteedi halvenemist.

Hea ülevaate järve ökosüsteemi seisundist annavad järves kasvavad vetikad – nende liigiline koosseis ja rohkus. Vetikatest jääb jälg järvesetetesse, sealhulgas settepigmentide ja süsiniku stabiilsete isotoopide näol. Oma doktoritöös uurin ma nende näitajate muutusi järvesetetes.

Nende abil saame väärtuslikku infot järve seisundi ja selle muutuste kohta ajas tagasi minnes. Saame hinnata, milline on olnud järve seisund enne inimmõju ja kuidas mõjub inimtegevusest tulenev reostus ja kliima soojenemine järvedele.

Kogu maailmas on mõistetud järvede tähtsust ökosüsteemis ning Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga seoses oleme võtnud endale kohustuse tagada järvede hea seisund.

Tegemaks otsuseid, mis tagaksid meie järved hea seisundi tulevikus ja vältida antropogeense eutrofikatsiooniga kaasnevaid keskkonnaprobleeme, on meil vaja uurida ja mõista järves toimunud protsesse minevikus.

Ajalugu on elu õpetaja ˗ "Historia est magistra vitae"!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.