Video: kuidas tarantlid poegi saavad? ({{commentsTotal}})

Avicularia metallica värske järelkasv Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Esialgu hoiab muuseum maimukesed avalikkuse eest varjatud lastetoas.
Avicularia metallica värske järelkasv Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Esialgu hoiab muuseum maimukesed avalikkuse eest varjatud lastetoas. Autor/allikas: Veljo Runnel

Tarantlil ehk linnutapikul õnnestus esimest korda Tartu ülikooli loodusmuuseumi – ja ilmselt ka Eesti – ajaloos järglased saada.

Harukordsest sündmusest räägib zooloog Andro Truuverk pikemalt artiklis “Tartu loodusmuuseum ootab tarantlibeebide iseseisvumist”.

Kuidas emased linnutapikud munakurna loovad, selgitab teadlane järgnevas lühivideos:

Eestis elavad ämblikud kaitsevad munakookonit enamasti enda järgi vedades. Ent tarantlitele on iseloomulik, et enne poegade koorumist kaitsevad nad kurna ligi kaks kuud enda ees lõugkobijate vahel.

Kuid mis eelneb kurnaloomisele ehk kuidas tarantlid paarituvad?
Vastab Andro Truuverk:

Viimase kestumise ajal tekkivad isasele linnutapikule lõugkobijate otsa sekundaarsed sugujätked. Jätke on pirnitaoline moodustis, mille otsas on emase paaritamiseks vajalik “konksuke” - embolus.

Enne kopulatsiooni ehk paaritumist valmistab isane võrgu, mille peale laseb ta seemnevedeliku. Seejärel imeb ta sama vedeliku pirnikujulisse niinimetatud spermamahutisse (bulb või sibul). Nüüd tuleb isasel minna emast otsima – kusjuures ei ole teada, millal ta paarilise leida võiks.

Isane rändab ja otsib emast; emane on paikne ja ootab, millal sobiv isane tema juurde jõuab. Kohtudes toimub pulmatants, mille käigus isane hoiatab: emane, ära mind ära söö, tulen heade kavatsustega.

Kui emane on isast aktsepteerinud, toimub kopulatsioon. Seejärel lähevad liigikaaslaste teed loodetavasti taas lahku. Halvimal juhul sööb aga emane isase ära.

Mõne nädala pärast loob emane juba valge pallitaolise munakookoni, mida ta endaga järgnevad kaks kuud (sõltuvalt liigist) kaasas kannab ja selleks ajaks toidust loobub. Sellepärast määrab järglaste elujõu see, kui heas konditsioonis ja toitumuses on emane vahetult enne kookoni moodustamist.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: