Video: kuidas tarantlid poegi saavad? ({{commentsTotal}})

Avicularia metallica värske järelkasv Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Esialgu hoiab muuseum maimukesed avalikkuse eest varjatud lastetoas.
Avicularia metallica värske järelkasv Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Esialgu hoiab muuseum maimukesed avalikkuse eest varjatud lastetoas. Autor/allikas: Veljo Runnel

Tarantlil ehk linnutapikul õnnestus esimest korda Tartu ülikooli loodusmuuseumi – ja ilmselt ka Eesti – ajaloos järglased saada.

Harukordsest sündmusest räägib zooloog Andro Truuverk pikemalt artiklis “Tartu loodusmuuseum ootab tarantlibeebide iseseisvumist”.

Kuidas emased linnutapikud munakurna loovad, selgitab teadlane järgnevas lühivideos:

Eestis elavad ämblikud kaitsevad munakookonit enamasti enda järgi vedades. Ent tarantlitele on iseloomulik, et enne poegade koorumist kaitsevad nad kurna ligi kaks kuud enda ees lõugkobijate vahel.

Kuid mis eelneb kurnaloomisele ehk kuidas tarantlid paarituvad?
Vastab Andro Truuverk:

Viimase kestumise ajal tekkivad isasele linnutapikule lõugkobijate otsa sekundaarsed sugujätked. Jätke on pirnitaoline moodustis, mille otsas on emase paaritamiseks vajalik “konksuke” - embolus.

Enne kopulatsiooni ehk paaritumist valmistab isane võrgu, mille peale laseb ta seemnevedeliku. Seejärel imeb ta sama vedeliku pirnikujulisse niinimetatud spermamahutisse (bulb või sibul). Nüüd tuleb isasel minna emast otsima – kusjuures ei ole teada, millal ta paarilise leida võiks.

Isane rändab ja otsib emast; emane on paikne ja ootab, millal sobiv isane tema juurde jõuab. Kohtudes toimub pulmatants, mille käigus isane hoiatab: emane, ära mind ära söö, tulen heade kavatsustega.

Kui emane on isast aktsepteerinud, toimub kopulatsioon. Seejärel lähevad liigikaaslaste teed loodetavasti taas lahku. Halvimal juhul sööb aga emane isase ära.

Mõne nädala pärast loob emane juba valge pallitaolise munakookoni, mida ta endaga järgnevad kaks kuud (sõltuvalt liigist) kaasas kannab ja selleks ajaks toidust loobub. Sellepärast määrab järglaste elujõu see, kui heas konditsioonis ja toitumuses on emane vahetult enne kookoni moodustamist.



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: