Küberturbe ekspert: internetis varitsevad ohud pole inimestele ikka veel piisavalt selged ({{commentsTotal}})

Sotsiaalvõrgustikud võiksid inimestele selgemalt ohtudest hoidumise näpunäiteid anda ja inimesed peaksid küberturvalisust tõsisemalt võtma, leiab küberturbe ekspert Joseph Carson.

Eile toimus Tallinnas küberturvalisuse konverents, kus oli põhiteemaks, kuidas ise end turvata küberkuritegevuse vastu, anti näiteid ja õpetusi väikeettevõtjatele ja räägiti ka suurtest häkkimistest maailmas.

Konverentsi peakorraldaja Carsoni arvates ei ole tavainimestele internetis varitsevad ohud piisavalt selged. Inimeste teadlikkuse tõstmisse võiks tema sõnul kaasa aidata ka sotsiaalvõrgustikud.

"Üks probleem sotsiaalvõrgustike puhul on see, et kuna need firmad koguvad palju teavet selle kohta, millega me tegeleme, mida me igapäevaselt teeme ja mida ma plaanime tulevikus teha, siis nad ei tee väga selgeks seda, milleks seda teavet kasutatakse," lausus ta.

Küberturvalisuse tarkvara Sophos Baltikumi juht Justinas Valentukeviciuse sõnul ei saa ükski antiviiruse programm arvutit kaitsta, kui inimene oma peaga ei mõtle.

"Tihtipeale lubab meie enda käitumine häkkeritel meie süsteemidesse siseneda. Sellisel puhul on raske leida toodet, mis suudaks sind sajaprotsendiliselt kaitsta," ütles ta.

Valentukevicius märkis, et vähim, mida inimesed ise ära teha saavad, on oma arvutite operatsioonisüsteemide ja turvasätete pidev uuendamine.

Videointervjuus ERR-i uudisteportaalile rääkisid IT-eksperdid veel põhilistest ohtudest internetis ja uutest seadmetest, mille turvalisust tuleks võtta sama tõsiselt nagu arvutis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Siim Lõvi



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: