Ühe minuti loeng: käpaliste kaunidus võib meelitada tolmeldaja seksuaalse pettuse võrku ({{commentsTotal}})

Taimede kaunid õied ei ole loodud ainult inimsilma iluks. Nende eesmärk on meelitada ligi putukatest tolmeldajaid. Kuidas täpselt, sellest räägib Tallinna ülikooli analüütilise biokeemia doktorant Kristi Sootla.

Suhe võib olla aus – tolmeldaja saab vastutasuks teenuse eest kas nektarit, õietolmu, pelgupaiga või midagi muud. Aga võib olla ka ebaaus: loodetud tasu jääb saamata, petis on äravahetamiseni sarnane tolmeldajatele tasu pakkuva taimeliigiga või tolmeldajaliigi emase isendiga. Viimasel juhul on tegemist n-ö seksuaalse pettusega.

Iga õietüüp ja -värvus on kujunenud koevolutsioonis konkreetse tolmeldajaliigiga. Nii on mesilaste külastatavad õied enamasti kollased või sini-lillad, päevaliblikate külastatavad roosad või lillad ning ööliblikad eelistavad tavaliselt valgeid ja tugevalt lõhnavaid õisi.

Koolibri tolmeldatavad õied on näiteks punased ning lõhnatud. Asja teeb segasemaks paljudel liikidel esinevate heledamate või pigmendita, näiteks valgete või roheliste, õitega taimede esinemine.

Tekib küsimus: mis on nende ülesanne?

Mistahes omadust puudutav geneetiline mitmekesisus on liigi püsimajäämisele eluliselt vajalik. Kui tingimused muutuvad, peavad muutuma ka elusorganismid.

Nii jäävad saastunud keskkonnas ellu mõne liblikaliigi tumedamate tiibadega isendid, taimede puhul võib eeldada, et päevase tolmeldajaliigi kadumisel võivad olla edukamad liigi valgeõielised isendid, keda tolmeldavad ööliblikad.

Petisliigi puhul nektarit mitteleidnud pettunud putukas lendab võimalikult kaugele ning võimalikult teistsuguse õie juurde. Nii ei lähe õietolm kaotsi ning seemned valmivad kahe eri värvi taime ristumisel, kindlustades ühtlasi geneetilise mitmekesisuse säilumise.

Meie orhideelise ehk käpalise liigil harilikul käoraamatul (Gymnadenia conopsea) esineb tüüpiliste, lillakasroosade õitega taimede kõrval ka heleroosasid ning valgeid isendeid.

Valgete isendite viljumine on pigmenteerunud õitega isenditest palju kehvem, roosaõielised jäävad veidi alla tüüpilistele.

Doktoritöös „Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) viljumist mõjutavad faktorid” on tähelepanu all selle võimalikud põhjused ehk lõhnaainete ja nektari koostis.

Nimelt on õievärvust andvad pigmendid seotud tolmeldajaid ligimeelitavate ja taimeosi söövaid putukaid peletavate ainetega, mille sisaldus võib heledaõielistel taimedel erineda ning seetõttu teha nad tolmeldajatele vähem ligitõmbavad. 1028 taime hõlmanud võrdlev viljumisuuring tõestas, et on olemas erinevused värvivormide viljumise vahel.

Kuidas lõhnaaineid kogutakse tuvastatakse? 

Lõhnaainete kogumisel spetsiaalse absorbeeriva materjaliga kaetakse taime õievars küpsetuskotiga, mis omakorda ühendatakse elastse vooliku abil absorbenti sisaldava klaastorukese ja edasi portatiivse vaakumpumbaga.
Voolukiirusega 200ml/min liigub õhk läbi torukese ning lõhnaained jäävad absorbenti. Proove hoitakse transportimisel kuivjääga täidetud kastis, laboris aga -80°C külmkapis kuni analüüsimiseni.
Ained saadakse absorbendist kätte heksaani ja atsetooni seguga voolutades, misjärel analüüsitakse neid gaasikromatograafiga. Esialgsete andmete kohaselt on valgete, roosade ja tüüpiliste õitega taimede vahel lõhnaerinevused olemas, osad neist statistiliselt olulised.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.