Ühe minuti loeng: käpaliste kaunidus võib meelitada tolmeldaja seksuaalse pettuse võrku ({{commentsTotal}})

Taimede kaunid õied ei ole loodud ainult inimsilma iluks. Nende eesmärk on meelitada ligi putukatest tolmeldajaid. Kuidas täpselt, sellest räägib Tallinna ülikooli analüütilise biokeemia doktorant Kristi Sootla.

Suhe võib olla aus – tolmeldaja saab vastutasuks teenuse eest kas nektarit, õietolmu, pelgupaiga või midagi muud. Aga võib olla ka ebaaus: loodetud tasu jääb saamata, petis on äravahetamiseni sarnane tolmeldajatele tasu pakkuva taimeliigiga või tolmeldajaliigi emase isendiga. Viimasel juhul on tegemist n-ö seksuaalse pettusega.

Iga õietüüp ja -värvus on kujunenud koevolutsioonis konkreetse tolmeldajaliigiga. Nii on mesilaste külastatavad õied enamasti kollased või sini-lillad, päevaliblikate külastatavad roosad või lillad ning ööliblikad eelistavad tavaliselt valgeid ja tugevalt lõhnavaid õisi.

Koolibri tolmeldatavad õied on näiteks punased ning lõhnatud. Asja teeb segasemaks paljudel liikidel esinevate heledamate või pigmendita, näiteks valgete või roheliste, õitega taimede esinemine.

Tekib küsimus: mis on nende ülesanne?

Mistahes omadust puudutav geneetiline mitmekesisus on liigi püsimajäämisele eluliselt vajalik. Kui tingimused muutuvad, peavad muutuma ka elusorganismid.

Nii jäävad saastunud keskkonnas ellu mõne liblikaliigi tumedamate tiibadega isendid, taimede puhul võib eeldada, et päevase tolmeldajaliigi kadumisel võivad olla edukamad liigi valgeõielised isendid, keda tolmeldavad ööliblikad.

Petisliigi puhul nektarit mitteleidnud pettunud putukas lendab võimalikult kaugele ning võimalikult teistsuguse õie juurde. Nii ei lähe õietolm kaotsi ning seemned valmivad kahe eri värvi taime ristumisel, kindlustades ühtlasi geneetilise mitmekesisuse säilumise.

Meie orhideelise ehk käpalise liigil harilikul käoraamatul (Gymnadenia conopsea) esineb tüüpiliste, lillakasroosade õitega taimede kõrval ka heleroosasid ning valgeid isendeid.

Valgete isendite viljumine on pigmenteerunud õitega isenditest palju kehvem, roosaõielised jäävad veidi alla tüüpilistele.

Doktoritöös „Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) viljumist mõjutavad faktorid” on tähelepanu all selle võimalikud põhjused ehk lõhnaainete ja nektari koostis.

Nimelt on õievärvust andvad pigmendid seotud tolmeldajaid ligimeelitavate ja taimeosi söövaid putukaid peletavate ainetega, mille sisaldus võib heledaõielistel taimedel erineda ning seetõttu teha nad tolmeldajatele vähem ligitõmbavad. 1028 taime hõlmanud võrdlev viljumisuuring tõestas, et on olemas erinevused värvivormide viljumise vahel.

Kuidas lõhnaaineid kogutakse tuvastatakse? 

Lõhnaainete kogumisel spetsiaalse absorbeeriva materjaliga kaetakse taime õievars küpsetuskotiga, mis omakorda ühendatakse elastse vooliku abil absorbenti sisaldava klaastorukese ja edasi portatiivse vaakumpumbaga.
Voolukiirusega 200ml/min liigub õhk läbi torukese ning lõhnaained jäävad absorbenti. Proove hoitakse transportimisel kuivjääga täidetud kastis, laboris aga -80°C külmkapis kuni analüüsimiseni.
Ained saadakse absorbendist kätte heksaani ja atsetooni seguga voolutades, misjärel analüüsitakse neid gaasikromatograafiga. Esialgsete andmete kohaselt on valgete, roosade ja tüüpiliste õitega taimede vahel lõhnaerinevused olemas, osad neist statistiliselt olulised.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.