Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni ({{commentsTotal}})

Marko Vendelin.
Marko Vendelin. Autor/allikas: ERR

Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Külalisesinejana konverentsil ''Eesti noorteadlased välismaal'' üles astunud Marko Vendelin märkis, et uuringud võiksid aidata parandada rakkude tööd näiteks pärast infarkti. Selleks tuleb aga kõigepealt mõista, mis rakkudes üleüldse toimub. Näiteks võivad vere juurdevoolu vähenemise tagajärjel moodustuda rakkudes takistused, mis segavad mitokondritest teele asuvate ATP-de jõudmist ATPaasidena tuntud ensüümideni. Difusioonitakistused mõjutavad aga otseselt südame elumust.

Vendelin töötas kolleegidega välja uudse tehnika, mis võimaldab eristada kahte erinevat tüüpi takistusi. Seejuures näitasid nad, et võrdselt tähtsat rolli mängivad nii spetsiaalsete mitokondriaalsete pooride sulgumine kui ka veel tundmatuks jäävad tsütoplasmas leiduvad barjäärid. Tulevikus võiks teooria alusel ATP-e difusioonikiiruse spetsiaalsete teraapiatega mõjutamine elumust tõsta.



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.