Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni ({{commentsTotal}})

Marko Vendelin. Autor: ERR

Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Külalisesinejana konverentsil ''Eesti noorteadlased välismaal'' üles astunud Marko Vendelin märkis, et uuringud võiksid aidata parandada rakkude tööd näiteks pärast infarkti. Selleks tuleb aga kõigepealt mõista, mis rakkudes üleüldse toimub. Näiteks võivad vere juurdevoolu vähenemise tagajärjel moodustuda rakkudes takistused, mis segavad mitokondritest teele asuvate ATP-de jõudmist ATPaasidena tuntud ensüümideni. Difusioonitakistused mõjutavad aga otseselt südame elumust.

Vendelin töötas kolleegidega välja uudse tehnika, mis võimaldab eristada kahte erinevat tüüpi takistusi. Seejuures näitasid nad, et võrdselt tähtsat rolli mängivad nii spetsiaalsete mitokondriaalsete pooride sulgumine kui ka veel tundmatuks jäävad tsütoplasmas leiduvad barjäärid. Tulevikus võiks teooria alusel ATP-e difusioonikiiruse spetsiaalsete teraapiatega mõjutamine elumust tõsta.



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.