Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni ({{commentsTotal}})

Marko Vendelin.
Marko Vendelin. Autor/allikas: ERR

Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Külalisesinejana konverentsil ''Eesti noorteadlased välismaal'' üles astunud Marko Vendelin märkis, et uuringud võiksid aidata parandada rakkude tööd näiteks pärast infarkti. Selleks tuleb aga kõigepealt mõista, mis rakkudes üleüldse toimub. Näiteks võivad vere juurdevoolu vähenemise tagajärjel moodustuda rakkudes takistused, mis segavad mitokondritest teele asuvate ATP-de jõudmist ATPaasidena tuntud ensüümideni. Difusioonitakistused mõjutavad aga otseselt südame elumust.

Vendelin töötas kolleegidega välja uudse tehnika, mis võimaldab eristada kahte erinevat tüüpi takistusi. Seejuures näitasid nad, et võrdselt tähtsat rolli mängivad nii spetsiaalsete mitokondriaalsete pooride sulgumine kui ka veel tundmatuks jäävad tsütoplasmas leiduvad barjäärid. Tulevikus võiks teooria alusel ATP-e difusioonikiiruse spetsiaalsete teraapiatega mõjutamine elumust tõsta.



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.