Kosmoseolendid on hukkunud juba mikroobipõlves   ({{commentsTotal}})

Kui universumis on miljardeid ja miljardeid eluks sobivaid planeete, siis miks me ei ole ühegi maavälist päritolu elusolendiga seni teadusele usutaval moel kohtunud ega ka Galaktika Föderatsiooniga esialgu vähemalt diplomaatilisi suhteid loonud või nagu küsis tuntud füüsik Enrico Fermi: kus nad siis kõik on?

Austraalia rahvusülikooli astrobioloogid Aditya Chopra ja Charles Lineweaver väidavad nüüd oma uurimuse põhjal, et tõenäoliselt jääb elu teistel planeetidel vaid põgusaks vahejuhtumiks ja saab hukka õige kiiresti. Nad kirjutavad ajakirjas Astrobiology, et kui mõnel planeedil elu tekib, siis tavaliselt hävib see peagi planeedi liigse kuumenemise või külmenemise tõttu.

Umbes neli miljardit aastat tagasi valitsesid Päikesesüsteemis elukõlblikud olud nii Veenusel, Maakeral kui ka Marsil. Kuid miljard aastat hiljem oli Veenus juba kuum kui katel ja Marss jahe kui jääkapp. Kui Marsil või Veenusel ka mikroobe elas, siis ei läinud neil korda planeedi kliimat stabiliseerida ja kiireid keskkonnamuutusi ära hoida.

Chopra ja Lineweaveri sõnul on noorte planeetide keskkond enamasti üsna ebastabiilne. Selleks, et elukõlblikkus oleks jätkusuutlik, peavad elusolendid suutma reguleerida muu hulgas kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja veeauru hulka. Maakera mikroobidel see tundub et õnnestus, sest arvatakse, et just elusolendid tõid meie kliimastikku suhtelise stabiilsuse.

Nii et kohtumised maaväliste olenditega on meil ära jäänud peamiselt seepärast, et algelistel elusolenditel ei lähe tavaliselt korda planeedi keskkonda sobivana hoida, mitte niivõrd seepärast, et elu või ka mõistuse teke põhimõtteliselt vähetõenäoline oleks. Chopra ja Lineweaver nimetavad oma seletust Gaia pudelikaela mudeliks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.