Kosmoseolendid on hukkunud juba mikroobipõlves   ({{commentsTotal}})

Kui universumis on miljardeid ja miljardeid eluks sobivaid planeete, siis miks me ei ole ühegi maavälist päritolu elusolendiga seni teadusele usutaval moel kohtunud ega ka Galaktika Föderatsiooniga esialgu vähemalt diplomaatilisi suhteid loonud või nagu küsis tuntud füüsik Enrico Fermi: kus nad siis kõik on?

Austraalia rahvusülikooli astrobioloogid Aditya Chopra ja Charles Lineweaver väidavad nüüd oma uurimuse põhjal, et tõenäoliselt jääb elu teistel planeetidel vaid põgusaks vahejuhtumiks ja saab hukka õige kiiresti. Nad kirjutavad ajakirjas Astrobiology, et kui mõnel planeedil elu tekib, siis tavaliselt hävib see peagi planeedi liigse kuumenemise või külmenemise tõttu.

Umbes neli miljardit aastat tagasi valitsesid Päikesesüsteemis elukõlblikud olud nii Veenusel, Maakeral kui ka Marsil. Kuid miljard aastat hiljem oli Veenus juba kuum kui katel ja Marss jahe kui jääkapp. Kui Marsil või Veenusel ka mikroobe elas, siis ei läinud neil korda planeedi kliimat stabiliseerida ja kiireid keskkonnamuutusi ära hoida.

Chopra ja Lineweaveri sõnul on noorte planeetide keskkond enamasti üsna ebastabiilne. Selleks, et elukõlblikkus oleks jätkusuutlik, peavad elusolendid suutma reguleerida muu hulgas kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja veeauru hulka. Maakera mikroobidel see tundub et õnnestus, sest arvatakse, et just elusolendid tõid meie kliimastikku suhtelise stabiilsuse.

Nii et kohtumised maaväliste olenditega on meil ära jäänud peamiselt seepärast, et algelistel elusolenditel ei lähe tavaliselt korda planeedi keskkonda sobivana hoida, mitte niivõrd seepärast, et elu või ka mõistuse teke põhimõtteliselt vähetõenäoline oleks. Chopra ja Lineweaver nimetavad oma seletust Gaia pudelikaela mudeliks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.