Kosmoseolendid on hukkunud juba mikroobipõlves   ({{commentsTotal}})

Kui universumis on miljardeid ja miljardeid eluks sobivaid planeete, siis miks me ei ole ühegi maavälist päritolu elusolendiga seni teadusele usutaval moel kohtunud ega ka Galaktika Föderatsiooniga esialgu vähemalt diplomaatilisi suhteid loonud või nagu küsis tuntud füüsik Enrico Fermi: kus nad siis kõik on?

Austraalia rahvusülikooli astrobioloogid Aditya Chopra ja Charles Lineweaver väidavad nüüd oma uurimuse põhjal, et tõenäoliselt jääb elu teistel planeetidel vaid põgusaks vahejuhtumiks ja saab hukka õige kiiresti. Nad kirjutavad ajakirjas Astrobiology, et kui mõnel planeedil elu tekib, siis tavaliselt hävib see peagi planeedi liigse kuumenemise või külmenemise tõttu.

Umbes neli miljardit aastat tagasi valitsesid Päikesesüsteemis elukõlblikud olud nii Veenusel, Maakeral kui ka Marsil. Kuid miljard aastat hiljem oli Veenus juba kuum kui katel ja Marss jahe kui jääkapp. Kui Marsil või Veenusel ka mikroobe elas, siis ei läinud neil korda planeedi kliimat stabiliseerida ja kiireid keskkonnamuutusi ära hoida.

Chopra ja Lineweaveri sõnul on noorte planeetide keskkond enamasti üsna ebastabiilne. Selleks, et elukõlblikkus oleks jätkusuutlik, peavad elusolendid suutma reguleerida muu hulgas kasvuhoonegaaside nagu süsinikdioksiidi ja veeauru hulka. Maakera mikroobidel see tundub et õnnestus, sest arvatakse, et just elusolendid tõid meie kliimastikku suhtelise stabiilsuse.

Nii et kohtumised maaväliste olenditega on meil ära jäänud peamiselt seepärast, et algelistel elusolenditel ei lähe tavaliselt korda planeedi keskkonda sobivana hoida, mitte niivõrd seepärast, et elu või ka mõistuse teke põhimõtteliselt vähetõenäoline oleks. Chopra ja Lineweaver nimetavad oma seletust Gaia pudelikaela mudeliks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.