Eesti noor teadus välismaal: immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis ({{commentsTotal}})

26 protsenti lastest on kiusamisena talunud ka füüsilist vägivalda.
26 protsenti lastest on kiusamisena talunud ka füüsilist vägivalda. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Cambridge’I ülikooli doktorant Halliki Voolma pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal „„Mu elu oli täielik põrgu": immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis”.

Maailma laiaulatuslikem naistevastase vägivalla uuring näitas, et 22 protsenti Euroopa Liidu naistest on alates 15. eluaastast kogenud intiimsuhtes füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 43 protsenti psühholoogilist vägivalda.

Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete jõudude tõttu on koduvägivalla vastu eriti kaitsetud ebakindla immigratsioonistaatusega naised.

Oma ettekandes käsitles Halliki Voolma ebakindla juriidilise staatusega immigrantidest naiste kogetud koduvägivalda. Tema ettekanne põhines 31 poolstruktureeritud intervjuul koduvägivalda kogenud naisega, kes elavad Inglismaal või Rootsis, kuid on pärit 14 Euroopa Liitu mittekuuluvalt maalt. Immigrantidest naiste ahistamislugusid kasutati valitsevate koduvägivalla määratluste ning eriti selle tavapärase eraldiseisvatesse vägivallavormidesse jaotamise ja füüsilise kui ainukese „tõelise“ vägivallavormi vaidlustamiseks.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: