Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia ({{commentsTotal}})

Jacques Rancière
Jacques Rancière Autor/allikas: Annette Bozorgan/Creative Commons

Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

"Ta oleks võinud olla mina, Jumal hoidku!" hüüatab üks filmi "13 vestlust ühest asjast" (Sprecher, 2001) kesksetest tegelastest päris filmi alguses. Intsident tänavaröövliga on pannud teda äkitselt tajuma sotsiaalse ebavõrdsuse teravust.

Teet Teinemaa keskendus oma ettekandes juhuslikkuse kujutamise nüanssidele eelmainitud filmis, toetudes Jacques Rancière’i mõttele.

Nii Rancière’i filosoofias kui ka selles filmis mängib juhuslikkus igapäevaelus keskset rolli. Mõlemad kasutavad seda valitseva ühiskonnakorra kritiseerimiseks.

Ettekanne pakkus filmiteooria kontekstis uudset vaatenurka, kasutades filmi analüüsimisel Rancière’i poliitilist, mitte tema filmile keskenduvat filosoofiat.

Rancière’i arvates on tõeliselt poliitiline akt (la politique) arusaamine kõikide inimeste võrdsusest, ja et see tõdemus toob omakorda nähtavale "kõikide sotsiaalsete kordade juhuslikkuse" (1999:15).

Samamoodi paigutab "13 vestlust ühest asjast" mitmed peategelased elumuutvatesse olukordadesse, mistõttu nad hakkavad mõistma oma võrdsust kõigi teistega.

Siiski, vaatamata sarnasustele Ranciére’i filosoofiaga, avaldab film tema kriitikutele (Dean 2011: 73-94; Marchart 2011: 129-147) sarnaselt kahtlust juhuslikkuse mõistmise tegeliku poliitilise mõju üle.

Sellegipoolest illustreerib filmi rõhuasetus selgelt Rancière’i arusaamist kino ja poliitika lahutamatusest.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: