Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia ({{commentsTotal}})

Jacques Rancière
Jacques Rancière Autor/allikas: Annette Bozorgan/Creative Commons

Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

"Ta oleks võinud olla mina, Jumal hoidku!" hüüatab üks filmi "13 vestlust ühest asjast" (Sprecher, 2001) kesksetest tegelastest päris filmi alguses. Intsident tänavaröövliga on pannud teda äkitselt tajuma sotsiaalse ebavõrdsuse teravust.

Teet Teinemaa keskendus oma ettekandes juhuslikkuse kujutamise nüanssidele eelmainitud filmis, toetudes Jacques Rancière’i mõttele.

Nii Rancière’i filosoofias kui ka selles filmis mängib juhuslikkus igapäevaelus keskset rolli. Mõlemad kasutavad seda valitseva ühiskonnakorra kritiseerimiseks.

Ettekanne pakkus filmiteooria kontekstis uudset vaatenurka, kasutades filmi analüüsimisel Rancière’i poliitilist, mitte tema filmile keskenduvat filosoofiat.

Rancière’i arvates on tõeliselt poliitiline akt (la politique) arusaamine kõikide inimeste võrdsusest, ja et see tõdemus toob omakorda nähtavale "kõikide sotsiaalsete kordade juhuslikkuse" (1999:15).

Samamoodi paigutab "13 vestlust ühest asjast" mitmed peategelased elumuutvatesse olukordadesse, mistõttu nad hakkavad mõistma oma võrdsust kõigi teistega.

Siiski, vaatamata sarnasustele Ranciére’i filosoofiaga, avaldab film tema kriitikutele (Dean 2011: 73-94; Marchart 2011: 129-147) sarnaselt kahtlust juhuslikkuse mõistmise tegeliku poliitilise mõju üle.

Sellegipoolest illustreerib filmi rõhuasetus selgelt Rancière’i arusaamist kino ja poliitika lahutamatusest.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.