Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia ({{commentsTotal}})

Jacques Rancière Autor: Annette Bozorgan/Creative Commons

Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

"Ta oleks võinud olla mina, Jumal hoidku!" hüüatab üks filmi "13 vestlust ühest asjast" (Sprecher, 2001) kesksetest tegelastest päris filmi alguses. Intsident tänavaröövliga on pannud teda äkitselt tajuma sotsiaalse ebavõrdsuse teravust.

Teet Teinemaa keskendus oma ettekandes juhuslikkuse kujutamise nüanssidele eelmainitud filmis, toetudes Jacques Rancière’i mõttele.

Nii Rancière’i filosoofias kui ka selles filmis mängib juhuslikkus igapäevaelus keskset rolli. Mõlemad kasutavad seda valitseva ühiskonnakorra kritiseerimiseks.

Ettekanne pakkus filmiteooria kontekstis uudset vaatenurka, kasutades filmi analüüsimisel Rancière’i poliitilist, mitte tema filmile keskenduvat filosoofiat.

Rancière’i arvates on tõeliselt poliitiline akt (la politique) arusaamine kõikide inimeste võrdsusest, ja et see tõdemus toob omakorda nähtavale "kõikide sotsiaalsete kordade juhuslikkuse" (1999:15).

Samamoodi paigutab "13 vestlust ühest asjast" mitmed peategelased elumuutvatesse olukordadesse, mistõttu nad hakkavad mõistma oma võrdsust kõigi teistega.

Siiski, vaatamata sarnasustele Ranciére’i filosoofiaga, avaldab film tema kriitikutele (Dean 2011: 73-94; Marchart 2011: 129-147) sarnaselt kahtlust juhuslikkuse mõistmise tegeliku poliitilise mõju üle.

Sellegipoolest illustreerib filmi rõhuasetus selgelt Rancière’i arusaamist kino ja poliitika lahutamatusest.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.