Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia ({{commentsTotal}})

Jacques Rancière
Jacques Rancière Autor/allikas: Annette Bozorgan/Creative Commons

Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

"Ta oleks võinud olla mina, Jumal hoidku!" hüüatab üks filmi "13 vestlust ühest asjast" (Sprecher, 2001) kesksetest tegelastest päris filmi alguses. Intsident tänavaröövliga on pannud teda äkitselt tajuma sotsiaalse ebavõrdsuse teravust.

Teet Teinemaa keskendus oma ettekandes juhuslikkuse kujutamise nüanssidele eelmainitud filmis, toetudes Jacques Rancière’i mõttele.

Nii Rancière’i filosoofias kui ka selles filmis mängib juhuslikkus igapäevaelus keskset rolli. Mõlemad kasutavad seda valitseva ühiskonnakorra kritiseerimiseks.

Ettekanne pakkus filmiteooria kontekstis uudset vaatenurka, kasutades filmi analüüsimisel Rancière’i poliitilist, mitte tema filmile keskenduvat filosoofiat.

Rancière’i arvates on tõeliselt poliitiline akt (la politique) arusaamine kõikide inimeste võrdsusest, ja et see tõdemus toob omakorda nähtavale "kõikide sotsiaalsete kordade juhuslikkuse" (1999:15).

Samamoodi paigutab "13 vestlust ühest asjast" mitmed peategelased elumuutvatesse olukordadesse, mistõttu nad hakkavad mõistma oma võrdsust kõigi teistega.

Siiski, vaatamata sarnasustele Ranciére’i filosoofiaga, avaldab film tema kriitikutele (Dean 2011: 73-94; Marchart 2011: 129-147) sarnaselt kahtlust juhuslikkuse mõistmise tegeliku poliitilise mõju üle.

Sellegipoolest illustreerib filmi rõhuasetus selgelt Rancière’i arusaamist kino ja poliitika lahutamatusest.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.