Keemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtav ({{commentsTotal}})

Eesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.

''Kogu teaduse edasiviivaks jõuks on uudishimu ja ainult uudishimupõhises teadmisest võivad kasvada kõige suuremad tulemused. Kui paneme oma eesmärgi laia ja vägeva ja hakkame selle suunas liikuma, siis võibolla tulemus on ikkagi veel laiem ja vägevam, kui me kujutame ette,'' sõnas Lopp. Samuti märkis keemik, et teadus peab looma midagi uut ja olema usaldusväärne. Seejuures pole esmaseks kriteeriumiks tulemuste rakendatavus.

Lopp tõi välja, et Eestis saab vaatamata selle väiksusele tegeleda peaaegu kõigega, millega ülejäänud maailmas. ''Selles mõttes ärge arvake, et Teie teaduse kuidagi Eesti teadussüsteemi ei sobi, sobib küll. Kindlasti leiate te oma tegevusele partnereid või vähemalt lähedasi või hingesugulust,'' rõhutas professor.

Kui veel paarkümmend aastat võis tähele panna, et Eestis tehtavat teadust polnud maailmas näha just kõige paremini, siis nüüdseks on olukord muutunud. ''Iga Eestis ilmuv teadusartikkel on mõjukam kui maailmas keskmiselt. Sellele viidatakse rohkem kui maailmas keskmiselt harilikku teadusartiklit. See on tõeliselt suur saavutus,'' laiendas Lopp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.