Perearst: külmetusravimid leevendavad vaid sümptomeid ({{commentsTotal}})

Loodusravis kasutatavad ravimteed ja marjad-seemned sobivad küll külmetushaiguste ennetamiseks, kuid mitte nende raviks, leidis Confido arstikeskuse perearst Anneli Talvik. Sarnaselt ei mõjuta haiguse kulgu tavameditsiinis tuntud külmetusravimid.

Külmetushaiguste ennetamise seisukohast piisaks looduse poolt pakutavast perearsti sõnul täielikult. Reaalses maailmas kipuvad inimesed sellele mõtlema aga enamasti juhuti ja alles kehva enesetunde korral. Siis on aga tavaliselt haiguse ära hoidmiseks juba liiga hilja.

''Sa ei saa nii, et kui ühe korra jääd haigeks, sööd jõhvikaid ja sibulat kolm päeva, siis see on induligents ja sellest saab tervise. [...] Seda peaks tegema kogu aeg. Toit peaks olema meie tervise alustala. [...] Need peaksid olema liidetud meie igapäevasesse toiduvalikusse iga päev,'' rõhutas Talvik saates ''Terevisioon''. Oluline on ka piisav unetundide arv.

Perearst tõi välja, et eesti loodusravi üldpõhimõtted sarnanevad suuresti hiina rahvameditsiinile. Selgelt eristatakse külmetusjärgset seisundit ja juba haigeks jäämist. Esimesel juhul võib piisata juba n-ö sooja sisse saamisest. ''Soovitusena soovitaksin kindlasti, et käed kuuma vee alla, kui võimalik, jalavanni teha; kui võimalik, pärnaõie tee või mingi muu asi, mis ajab kiiresti higistama,'' sõnas Talvik.

''Kui on juba haigeks jäädud, kõik on paistes, nina täiesti kinni, siis on tegelikult rong läinud. [...] Haigus on sees ja nüüd peab keha tegelema sellega, kuidas sellest välja tulla, kuidas paraneda. Nagu öeldakse, viirushaiguse ravi on seitse päeva. See on see koht, kus pole tegelikult enam midagi loodusravimitega eriliselt teha,'' leidis Talvik. Lühiajaliselt saab organismi turgutada rohke vedeliku tarbimise ning C-vitamiini rikaste puu- ja juurviljade söömisega.

Erilist mõju ei avalda ka tavameditsiinis tuntud külmetusravimid. ''Apteegist mina väga sellises faasis ei soovitaks üldse midagi osta, sest apteegis pole selles faasis midagi sellist, mis raviks. Need leevendavad kõik sümptomeid. [...] Keha seal all vajab tegelikult hoopis teistsugust abi. Ta vajaks magamist, puhkust, väga palju vedelikku,'' leidis perearst.

Külmetusravimeid võiks kasutada vaid juhul, kui sümptomid nagu valu ja ninakinnisus väljakannatamatuks muutuvad. Sümptomeid tuleb leevendada siiski ka näiteks pikalt kestnud nohu korral – turses ja kinnine nina suurendab põskkoopa põletiku tekkimise riski.

Teisisõnu: ''Ära mine kuskile! Ära proovi terveks saada kolme päevaga. See lihtsalt ei toimi – see toimib alla 20-aastastel inimestel. Kõik, kes on üle selle, arvestagu, et haigus on sees ja nüüd tuleb oma keha igati aidata,'' rõhutas Talvik.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.