Eesti noor teadus välismaal ja panus kaasaegsesse tuumafüüsikasse ({{commentsTotal}})

Kuidas tehakse kaasaegset tuumafüüsikat ning milliseid eksperimentaalseid võtteid selle uurimisel kasutatakse, rääkis Glasgow ülikooli doktorant Bruno Strandberg.

Bruno Strandberg pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga “Tuumafüüsika, footonite hajumine raskelt vesinikult”.

Strandbergi senine teadustöö on olnud peamiselt seotud fundamentaalse tuumafüüsikaga. Magistrantuuri vältel Uppsala ülikoolis puutus ta kokku selle valdkonna teoreetiliste arvutustega. Doktorantuur Glasgow ülikoolis suunas aga eksperimentaalsele poolele.

Ettekandes selgitab Bruno Strandberg, mille uurimisega tegeleb kaasaegne tuumafüüsika ning mis eristab tuumafüüsikat osakestefüüsikast. Seejärel annab füüsik ülevaate eksperimentaalsetest võtetest, millega tuumafüüsikat uuritakse.

Lõpetuseks annab Bruno Strandberg sissevaate enda praegusesse teadustöösse, mis käsitleb ~150 MeV energiaga footonite hajumist raskelt vesinikult.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.