Eesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud ({{commentsTotal}})

ETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.

Viimase kümne aastaga on ülijuhtahelad muutunud üheks kõige perspektiivikamaks kvantinformaatika ja kvantoptika katsete objektiks.

Standardsed litograafia võtted võimaldavad ehitada mesoskoopilisi ülijuhtahelaid, mis krüogeenilistel temperatuuridel käituvad kvantsüsteemidena. Kuna nende ahelate omadusi saab muuta väga laias vahemikus, on võimalik uurida väga erinevaid efekte.

Ettekandes näitas Johannes Heinsoo, kuidas teha sellise süsteemiga kvantarvutust ja valmistada eksperimentaalselt eksootilisi kuni nelja transmon-tüüpi kvantbiti põimolekuid, põimitust vahetada ja puhastada.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.