Eesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti teha ({{commentsTotal}})

Magnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.

Heiki Niglas on Cambridge’i ülikooli doktorant, kes konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ pidas ettekande teemal “MRT, polünoomid ja aproktsimatsiooniteooria”.

Ettekandes rääkis Heigi Niglas aproksimatsiooniteooriast ja selle rakendustest ning spetsiifilistest probleemidest, millega ta pragu tegeleb.

Kõigile on teada magnetresonantstomograafia (MRT) uuring, kus saadakse pilt inimese sisemusest. See aga võtab aega ja sageli oleks vaja seda saada võimalikult kiiresti. Taolisi probleeme on võimalik matemaatiliselt hästi formuleerida ja viimasel kümnendil on tehtud palju edusamme, kuidas MRT uuringut kiirendada ehk teha vähem mõõtmisi kvaliteeti kaotamata.

Ideaalse pildi saamiseks oleks vaja lõpmatut infohulka, aga arvutis saab salvestada vaid lõpliku hulga informatsiooni. Pildi näol on meil matemaatiliselt tegemist funktsiooniga ja masin annab välja mingid numbrid, näiteks teatud hulga Fourier' kordajaid. Selle info ehk nende kordajate abil on vaja taastada pilt nii täpselt kui võimalik.

Selleks on välja töötatud palju erinevaid meetodeid ja eriti viimase kümnendi jooksul on tehtud mitmeid samme, mida on praktikas ka juba rakendatud. Just viimasest sellega seotud matemaatilistest probleemidest räägib Heiki Niglas oma ettekandes.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.