Kadi Liis Saar: piiri taga tegutsevate noorteadlaste unustamine maksab kurjalt kätte ({{commentsTotal}})

Kadi Liis Saar.
Kadi Liis Saar. Autor/allikas: Tennisboy/Wikimedia Commons

Teadus. Mis on teadus? Teadus on midagi enamat, kui üks teadlane või grupp teadlasi oma laboris istumas ja eksperimente tegemas või laboris vinge lõhnaga kemikaale sünteesimas. Jah, vahel tuleb ka seda ette, aga teaduse pale on midagi palju rohkemat, mitmetahulisemat ja laiemat.

Teadus on haridus ja haritus, teadus on uurimistöö ja uurimustöö. Teadus on mõtteviis. Teadus on tehnoloogia ja meie ühiskonna tehnoloogiline areng, elu edasi viivate toodete loomine ja meie ees seisvatele probleemidele kiire ja efektiivse lahenduse leidmine. Meie maailma revolutsiooniliselt muutev väärtus kas kohe, kümnendi või sajandi pärast. Teadus harib ja toodab uusi ja uut põlvkonda teadlasi või kõrgtehnoloogilist tööstust edasi viivaid eksperte. Teadus suhtleb ja suhestab ühiskonnaga. Teadus on see keskkond, mis lubab neil eri aspektidel – haridusel, uudishimul, tulisel teadmistejanul ja teaduslikul mõtteviisil – kokku tulla ja koos tegutseda.

Teadus on rahvusvaheline ja palju eesti teadlasi tegutseb piiri taga. Kodu-Eesti peab hoidma kontakti noorteadlastega välismaal ja ka potentsiaalsete tulevaste teadlastega, kes võibolla on alles oma ülikooli õpinguid alustamas. Kui tudeng areneb teadlaseks ilma Eesti ja siinse teadusmaailma peale mõtlemata, ei tunne ta ennast olevat koduse teadusmaastikuga eriti seotud ja tõenäoliselt on tal ka väiksem soov edaspidi selle arengusse panustada.

Arvestagem ka, et paljud on võtnud oma õpingute finantseerimiseks laenu, mis nõuab tagasimaksmist. Kontakti hoidmine teadlaseks välja kujunemise ajal on seega väga oluline.

Eestist väljaspool tegutsevad teadlased saavad ka eemal olles panustada näiteks külalisloengute läbi või juhendades teadustöid. Eesti on väike riik, kus iga inimene ja iga kontakt inimeste vahel teeb meid tugevamaks. Me vajame kõigi toetust, kes hoolivad ja tahavad aidata.

Ma unistan maailmast, kus teadmisjanu, s.o soov uusi asju teada saada ja eksisteerivate asjade olemust mõista, on ülim otsing ja püha graal. Kuid teadus ja teadusel põhinev ühiskond on kasulik laiemalt. Eks me kõik oleme oma silmaga kaenud, kuidas teadus on inspireerinud kunsti ja inspireerinud tehnoloogilist arengut. Küll inspireerib ka edaspidi.

Kuigi teadlasel peaks olema püsivust oma projekt lõpuni, sageli isegi eduka lõpuni viia, on teadlane samaaegselt ka visionäär. Ta on inimene, kes julgeb unistada suurelt, käia välja uusi ja mõnikord lausa utoopilisi ideid, millest mõni võib kümneid tuhandeid insenere mitu aastakümmet intensiivselt tööle motiveerida ja mõjutada lugematut hulka järeltulevaid põlvesid ja nende elu.

Teadlase lai silmaring, oskus pärast mitut või mitutsada ebaõnnestunud katset mitte alla anda, kiire õppimis- ja kõrge analüüsivõime ja ülim ekspertiis omal erialal teevad teadlase nõutuks peaaegu et mistahes eluvaldkonnas.

Väike tükike teadust meie igaühe päevas - üks kiire mõtisklus kuidas vajutus gaasipedaalile autot kiirendab, kuidas mikrolaine ahi söögi üles soojendab või kuidas sõrmevajutus nutitelefonil uue pildi ette toob – väike mõtuslikus neil teemadel teeb juba iseenesest meie maailma kaunimaks kohaks! Soovin senisest pisutki suuremat tükikest teadust meie kõigi igapäeva!

Kadi Liis Saar on Cambridge'i ülikooli biofüüsikadoktorant. Saates ''Labor'' kõlanud teadlase kommentaar sündis arutelus Cambridge'i ülikooli arvutusliku bioloogia doktorandi Alexey Morgunoviga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.