Eesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikas ({{commentsTotal}})

Kui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.

ETH Zurichi doktorant Joosep Pata pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal “Uue füüsika otsimine Higgsi bosoni abil”.
2012. aastal avastatud Higgsi bosoni uurimine on osakestefüüsika üks järgnevate aastate põhieesmärkidest.

Oma ettekandes esitas Joosep Pata hulga küsimusi, mis aitavad edasi füüsikas paradigma muutmisel.

Kuidas täpselt annab Higgsi boson teistele fundamentaalosakestele massi?

Kas ta on ainus omataoline ilma iseomase spinnita osake?

Milline on Higgsi bosoni vastastikmõju senituntud väljadega?

Mida saame Higgsi bosoni abil teada tumeainest, universumi paisumisest ja stabiilsusest?

Kuidas ammutada teadmist ja arusaamist üliharuldaste protsesside kohta, kui andmehulgad ulatuvad petabaitidesse?

Ettekandes arutab Joosep Pata, kuidas nendele küsimustele püüab vastuse anda inimkonna suurim labor ja eksperimentaalseade – suur hadronipõrguti LHC.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.