Eesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikas ({{commentsTotal}})

Kui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.

ETH Zurichi doktorant Joosep Pata pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal “Uue füüsika otsimine Higgsi bosoni abil”.
2012. aastal avastatud Higgsi bosoni uurimine on osakestefüüsika üks järgnevate aastate põhieesmärkidest.

Oma ettekandes esitas Joosep Pata hulga küsimusi, mis aitavad edasi füüsikas paradigma muutmisel.

Kuidas täpselt annab Higgsi boson teistele fundamentaalosakestele massi?

Kas ta on ainus omataoline ilma iseomase spinnita osake?

Milline on Higgsi bosoni vastastikmõju senituntud väljadega?

Mida saame Higgsi bosoni abil teada tumeainest, universumi paisumisest ja stabiilsusest?

Kuidas ammutada teadmist ja arusaamist üliharuldaste protsesside kohta, kui andmehulgad ulatuvad petabaitidesse?

Ettekandes arutab Joosep Pata, kuidas nendele küsimustele püüab vastuse anda inimkonna suurim labor ja eksperimentaalseade – suur hadronipõrguti LHC.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.