Neandertallased tugevdasid nüüdisinimese immuunsust ({{commentsTotal}})

Kauges minevikus segunesid meie kauged esivanemad veidi neandertallastega ja ka Aasias elutsenud nn denisi inimestega. Nüüd tuleb välja, et sellest segunemisest sündis mõndagi head, aga ka natuke halba.

Janet Kelso Saksamaalt Leipzigist Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja ta kolleegid on avastanud, et ürgsed nüüdisinimesed said neandertallastelt ja denislastelt mitmekesistavat mõju kolmele geenile, mis korraldavad meie immuunsüsteemi.

Nad kirjutavad ajakirjas American Journal of Human Genetics, et selle mõjutuse toimel on tänapäeva eurooplaste ja aasialaste immuunsüsteem tundlikum mõnede haigusi tekitavate mikroorganismide suhtes ja pakub nende eest paremat kaitset. Teisest küljest on see aga suurenenud tundlikkus arvatavasti teinud tänapäeva eurooplasi ja aasialasi altimaks allergiatele.

Autorite sõnul on niisugune immuunsüsteemi tundlikkuse mõjutus täiesti mõistetav. Neandertallased ja denislased olid Euroopas ja suures osas Aasiast elanud juba 200 000 aastat enne, kui saabusid nüüdisinimesed. Selle ajaga olid nad kindlasti kohaliku kliima, toiduvaliku ja ka haigustekitajatega üsna hästi ära kohanenud. Ja kui sisserännanud nüüdisinimesed nendega siis järglasi said, said järglased endale ka neid kohalike oludega paremini sobivaid geenivariante.

Varasematest uuringutest on välja tulnud, et tänapäevaste euraaslaste genoomis on neandertallaste ja denislaste geenimaterjali 1–6 protsendi jagu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: