Eesti noor teadus välismaal: Maa koostis paljastab planeedi tekkeloo ({{commentsTotal}})

Selle, kas planeet on elukõlbulik, määrab osaliselt selle koostis. Samuti annab planeedi koostis teavet planeedi tekkeprotsesside kohta. Millest koosneb Maa? Sellele küsimusele püüab vastata astrofüüsik Mihkel Kama.

Leideni ülikooli järeldoktorant Mihkel Kama pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal “Mis määrab planeetide elemendilise koostise”.

Planeedi elemendiline koostis määrab osaliselt selle elukõlbulikkuse, aga võib anda ka infot planeedi tekkeprotsesside kohta. Mihkel Kama toob alustuseks näiteid planeet Maa elementide sisalduse markantsete iseärasuste kohta. Näiteks on meil puudu mitu suurusjärku süsinikku, floori ja kloori.

Mihkel Kama tutvustab erinevaid protsesse, mis planeetide koostist nende tekkeajal määravad. Ülevaate saab planeeditekke keskkondade uurimustest, kus on täheldatud erinevate elementide käekäiku enne nende jõudmist planeetide sisemusse.

Mihkel Kama püüab oma ettekndega luua pilti sellest, kui tüüpiline on Maa koostis, ning kui täpselt võib planeedi koostis tema tekkelugu jutustada.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.