Eesti noor teadus välismaal: kuidas luua Eestisse teadusmahukad töökohad? ({{commentsTotal}})

Mida peaks tegema, et teadusmahukad töökohad tekiksid ka Eestis ning värsked doktorid ei näeks karjäärivõimalusi üksnes ülikoolide juures, sellest rääkis oma kogemusele tuginedes dr Rainer Küngas, kes oma teadmisi rakendab Taani tööstussektoris.

Dr Rainer Küngas töötab Taani teaduspõhises tööstusettevõttes Haldor Topsøe, kus tegeleb kütuseleelementide arendusega. Eelmisel nädalal pidas ta konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal “Teadlasena ettevõttes – all work and no play?“

Viimasel ajal on Eesti meedias omajagu kõneainet tekitanud doktorikraadiga inimeste piiratud karjäärivõimalused Eesti tööjõuturul. Eesti noorteadlased, kes soovivad pärast lõpetamist erialase tööga jätkata, peavad ülikooli juurde jäämist tihti praktiliselt ainsaks reaalseks karjääriteeks.

Samas paljudes teistes riikides on trend vastupidine: valdav enamus doktoritest suundub pärast lõpetamist ettevõtlusesse.

Ettekandes räägib Rainer Küngas ettevõttes ja ülikoolis teaduse tegemise erinevustest ja sarnasustest oma valdkonnas ehk materjaliteaduses, täpsemalt kütuseelementide arendustöös saadud kogemuste põhjal.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.