Segapaaride abielud: teisest rahvusest kaaslase valiku taga võib olla soov tõsta sotsiaalset staatust ({{commentsTotal}})

abielu Autor: AFP/Scanpix

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on eesti mehe ja vene naisega paare rohkem kui vastupidist varianti, põhjuseks võib olla sotsiaalne staatus ehk asjaolu, et eesti mehed on siinses ühiskonnas paremal sotsiaalmajanduslikul järjel ning edukamad.

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal kaldub segapaaride (arvesse võeti nii abielu- kui vabaabielupaare) hulgas kaalukauss eesti mehe ja vene naisega paaride poole: 20-aastaste segapaaride seas on rohkem kui vastupidist varianti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seda teemat on Eestis uurinud Tartu ülikooli sotsioloogid Mare Ainsaar ja Tarmo Strenze, kes toovad välja, et naised tahavad ikka veel mehe juures kõrgemat sotsiaalset staatust ja sageli seostub see ühiskondades kindlate rahvustega. Eesti puhul tähendab see siis eesti emakeelega meesterahva tugevamat positsiooni ühiskonnas.

Hiljuti Tallinna ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kadri Aavik osutas oma uuringutes samale sotsiaalse positsiooni tõsiasjale, et eestlastest meesjuhid liiguvad karjääriredelil üles-, venekeelsed naistöötajad aga pigem allapoole.

Sama reegel, et naised otsivad kõrgema sotsiaalse staatusega mehi, kehtib ka eesti naiste puhul, mis viib eesti naised sootuks abielluma välismaalastega. „Muidugi ei seleta see iga suhet, selge see, aga see on tendents nii Eestis kui ka mujal maailmas,” ütleb Strenze. Just staatusega põhjendab ta ka vastupidist seisu 1970. aastatel, kui vene rahvusest inimesed olid pigem privilegeeritud rahvusrühm.

Eelmainitud asjaolust mõjutatud suhte- ja abieluvalikuid iseloomustab nn globaalne turg ehk see, et kaaslane leitakse Lääne-Euroopast või Soomest ning väljaspool Eestit suhete sõlmimine on uuringute järgi eelkõige naiste valdkond. Seda toetab ka rändestatistika, mille kohaselt tuleb mehi koduriiki tagasi rohkem kui naisi.

Toimetaja: Marju Himma



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.