Segapaaride abielud: teisest rahvusest kaaslase valiku taga võib olla soov tõsta sotsiaalset staatust ({{commentsTotal}})

abielu
abielu Autor/allikas: AFP/Scanpix

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on eesti mehe ja vene naisega paare rohkem kui vastupidist varianti, põhjuseks võib olla sotsiaalne staatus ehk asjaolu, et eesti mehed on siinses ühiskonnas paremal sotsiaalmajanduslikul järjel ning edukamad.

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal kaldub segapaaride (arvesse võeti nii abielu- kui vabaabielupaare) hulgas kaalukauss eesti mehe ja vene naisega paaride poole: 20-aastaste segapaaride seas on rohkem kui vastupidist varianti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seda teemat on Eestis uurinud Tartu ülikooli sotsioloogid Mare Ainsaar ja Tarmo Strenze, kes toovad välja, et naised tahavad ikka veel mehe juures kõrgemat sotsiaalset staatust ja sageli seostub see ühiskondades kindlate rahvustega. Eesti puhul tähendab see siis eesti emakeelega meesterahva tugevamat positsiooni ühiskonnas.

Hiljuti Tallinna ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kadri Aavik osutas oma uuringutes samale sotsiaalse positsiooni tõsiasjale, et eestlastest meesjuhid liiguvad karjääriredelil üles-, venekeelsed naistöötajad aga pigem allapoole.

Sama reegel, et naised otsivad kõrgema sotsiaalse staatusega mehi, kehtib ka eesti naiste puhul, mis viib eesti naised sootuks abielluma välismaalastega. „Muidugi ei seleta see iga suhet, selge see, aga see on tendents nii Eestis kui ka mujal maailmas,” ütleb Strenze. Just staatusega põhjendab ta ka vastupidist seisu 1970. aastatel, kui vene rahvusest inimesed olid pigem privilegeeritud rahvusrühm.

Eelmainitud asjaolust mõjutatud suhte- ja abieluvalikuid iseloomustab nn globaalne turg ehk see, et kaaslane leitakse Lääne-Euroopast või Soomest ning väljaspool Eestit suhete sõlmimine on uuringute järgi eelkõige naiste valdkond. Seda toetab ka rändestatistika, mille kohaselt tuleb mehi koduriiki tagasi rohkem kui naisi.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: