Eesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemisele ({{commentsTotal}})

Pimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.

Sel nädalal pidas Anneli Veispak konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal „Punktkirja leksikaalne interpreteerimine reaalajas“.

Nägijad lugejad alustavad lugemaõppimist häälikuanalüüsist ning lugemisoskuse arenedes hakkab nägijate aju loetavaid sõnu protsessima tervikutena. Sellega kaasneb suurem lugemiskiirus ning täpsus. Visuaalset lugemist peetakse seega paralleelseks protsessiks, kuna korraga tajutavad andmeüksused on oluliselt suuremad kui üks tähemärk.

Pimedad punktkirjalugejad alustavad lugemaõppimist samuti häälikuanalüüsist. Samas on punktkirja lugemine – erinevalt visuaalsest lugemisest – seriaalne protsess, kuna isegi väga kogenud lugejad peavad lugedes puudutama kõiki tähti sõnas ega saa neist üle hüpata.

Olenemata pidevast ning läbi arengu jätkuvast tähthaaval dekodeerimisest muutuvad ka punktkirja lugejad kogemusega oluliselt kiiremaks ning teevad vähem vigu.

Näib, et punktkirja lugejate aju kasutab loetu mõistmiseks alternatiivset kognitiivset ehk tunnetuslikku strateegiat, mis hoolimata konstantsest dekodeerimisest ning sõrmeotsa suuruse poolt defineeritud tajuüksuse väiksusest (üks tähemärk), lubab punktkirja lugejatel lugemisladususe seisukohast kasu lõigata samadest kontseptsioonidest nagu nägijatel.

Anneli Veispak ja tema kolleegid arvavad, et punktkirjalugejad protsessivad loetud lingvistilist informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne protsessimisele, mis on pigem seriaalne kui paralleelne. Oma ettekandes tutvustas Anneli Veispak uurimustulemusi, mis seda hüpoteesi toetavad.

Toimetaja: Marju Himma



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.