Eesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemisele ({{commentsTotal}})

Pimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.

Sel nädalal pidas Anneli Veispak konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal „Punktkirja leksikaalne interpreteerimine reaalajas“.

Nägijad lugejad alustavad lugemaõppimist häälikuanalüüsist ning lugemisoskuse arenedes hakkab nägijate aju loetavaid sõnu protsessima tervikutena. Sellega kaasneb suurem lugemiskiirus ning täpsus. Visuaalset lugemist peetakse seega paralleelseks protsessiks, kuna korraga tajutavad andmeüksused on oluliselt suuremad kui üks tähemärk.

Pimedad punktkirjalugejad alustavad lugemaõppimist samuti häälikuanalüüsist. Samas on punktkirja lugemine – erinevalt visuaalsest lugemisest – seriaalne protsess, kuna isegi väga kogenud lugejad peavad lugedes puudutama kõiki tähti sõnas ega saa neist üle hüpata.

Olenemata pidevast ning läbi arengu jätkuvast tähthaaval dekodeerimisest muutuvad ka punktkirja lugejad kogemusega oluliselt kiiremaks ning teevad vähem vigu.

Näib, et punktkirja lugejate aju kasutab loetu mõistmiseks alternatiivset kognitiivset ehk tunnetuslikku strateegiat, mis hoolimata konstantsest dekodeerimisest ning sõrmeotsa suuruse poolt defineeritud tajuüksuse väiksusest (üks tähemärk), lubab punktkirja lugejatel lugemisladususe seisukohast kasu lõigata samadest kontseptsioonidest nagu nägijatel.

Anneli Veispak ja tema kolleegid arvavad, et punktkirjalugejad protsessivad loetud lingvistilist informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne protsessimisele, mis on pigem seriaalne kui paralleelne. Oma ettekandes tutvustas Anneli Veispak uurimustulemusi, mis seda hüpoteesi toetavad.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.