Eesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni? ({{commentsTotal}})

Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Marko Kass pidas sel nädalal konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal “Veise metaani emissiooni hindamine toitainetega varustatuse põhjal“.

Metaan on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, millel on oma roll üleilmses kliima soojenemises. Põllumajandusloomade tekitatud metaan moodustab hinnanguliselt 51 protsenti kogu põllumajanduses käibele lastud metaanist.

See omakorda moodustab ligikaudu 60 protsenti antropogeensest metaanist. Mäletsejalise ainevahetuse tulemusel tekitatud metaan on looma jaoks seotud energiakaoga. Hinnanguliselt sõltub energiakadu 2–12 protsenti sellest, millest koosneb toidunormi, looma söömusest ja teistest faktoritest.

Energiakadu on suurendanud teadlaste huvi hinnata nii empiiriliste kui mehhaaniliste mudelite abil mäletsejaliste emiteeritud metaani kogust.

Teine aspekt on seotud toiteainetega varustatuse hindamisega, mis arvestaks senisest täpsemalt looma füsioloogilisi ja toodanguga seotud vajadusi.

Ületamaks kitsaskohti, mis seotud lüpsilehmade traditsiooniliste sööda hindamise süsteemide kasutamisega ja erinevate tootmistasemete juures sööda energiaga varustatuse ennustamiseks, on kasutatud mitmesuguseid lähenemisviise.

Varasemates uuringutes on leitud, et toitainetega varustatuse hindamisel kasutatavad mudelid võivad olla tõhus abivahend lüpsilehmade metaani emissiooni ennustamiseks ning need väljendavad ühtlasi söödaenergia kasutamise efektiivsust.

Teaduskirjandusest leiab arvukalt metaani emissiooni ennustusmudeleid, mis põhinevad üksikutel näitajatel nagu kuivaine, toidunormi koostis või toitainete söömus, arvestamata sealjuures söötmistaset, toitainete seeduvust ja loomast tingitud mõjureid.

Mitmete mudelite puuduseks on aga asjaolu, et need põhinevad ühe eksperimendi vaatluste andmetel. Senisest efektiivsemad mudelid on oluline tööriist hindamaks metaani emissiooni ja on nii sisend uute strateegiate väljatöötamisel.

Praeguse uurimistöö eesmärk on hinnata Põhjamaade sööda hindamise süsteemi abil kasutamisvõimalusi toitainetega varustatuse ja metaani emissiooni ennustamisel veistel.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.