Eesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni? ({{commentsTotal}})

Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Marko Kass pidas sel nädalal konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal “Veise metaani emissiooni hindamine toitainetega varustatuse põhjal“.

Metaan on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, millel on oma roll üleilmses kliima soojenemises. Põllumajandusloomade tekitatud metaan moodustab hinnanguliselt 51 protsenti kogu põllumajanduses käibele lastud metaanist.

See omakorda moodustab ligikaudu 60 protsenti antropogeensest metaanist. Mäletsejalise ainevahetuse tulemusel tekitatud metaan on looma jaoks seotud energiakaoga. Hinnanguliselt sõltub energiakadu 2–12 protsenti sellest, millest koosneb toidunormi, looma söömusest ja teistest faktoritest.

Energiakadu on suurendanud teadlaste huvi hinnata nii empiiriliste kui mehhaaniliste mudelite abil mäletsejaliste emiteeritud metaani kogust.

Teine aspekt on seotud toiteainetega varustatuse hindamisega, mis arvestaks senisest täpsemalt looma füsioloogilisi ja toodanguga seotud vajadusi.

Ületamaks kitsaskohti, mis seotud lüpsilehmade traditsiooniliste sööda hindamise süsteemide kasutamisega ja erinevate tootmistasemete juures sööda energiaga varustatuse ennustamiseks, on kasutatud mitmesuguseid lähenemisviise.

Varasemates uuringutes on leitud, et toitainetega varustatuse hindamisel kasutatavad mudelid võivad olla tõhus abivahend lüpsilehmade metaani emissiooni ennustamiseks ning need väljendavad ühtlasi söödaenergia kasutamise efektiivsust.

Teaduskirjandusest leiab arvukalt metaani emissiooni ennustusmudeleid, mis põhinevad üksikutel näitajatel nagu kuivaine, toidunormi koostis või toitainete söömus, arvestamata sealjuures söötmistaset, toitainete seeduvust ja loomast tingitud mõjureid.

Mitmete mudelite puuduseks on aga asjaolu, et need põhinevad ühe eksperimendi vaatluste andmetel. Senisest efektiivsemad mudelid on oluline tööriist hindamaks metaani emissiooni ja on nii sisend uute strateegiate väljatöötamisel.

Praeguse uurimistöö eesmärk on hinnata Põhjamaade sööda hindamise süsteemi abil kasutamisvõimalusi toitainetega varustatuse ja metaani emissiooni ennustamisel veistel.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.